Vaike varviline abimees islami moistmiseks
Autor:
I. A. Ibrahim
Uldised koostajad:
Dr. William (Daoud) Peachy
Michael (Abdul-Hakim) Thomas
Tony (Abu-Khaliyl) Sylvester
Idris Palmer
Jamaal Zarabozo
Ali AlTimimi
Teaduslikud koostajad:
Professor Harold Stewart Kuofi
Professor F. A. State
Professor Mahjoub O. Taha
Professor Ahmad Allam
Professor Salman Sultan
Associate Professor H. O. Sindi
Tolkijad :
Katlin Hommik-Mrabte
Nele Siplane
Kui soovite leida rohkem informatsiooni islami kohta,
lugeda seda raamatut netis voi tellida
sellest raamatust koopia, kulastage:
www.islam-guide.com
www.islamic-invitation.com
Kui soovite saada rohkem informatsiooni
islami kohta eesti keeles, kulastage:
www.islam.pri.ee
Copyright:
Copyright © 1996-2002 1. A. Abu-Harb.
Koik oigused kaitstud. Mitte uhtegi selle teose osa ei ole lubatud
reprodutseerida ega paljundada ukskoik millisel viisil voi milliseks
otstarbeks ilma autorioiguse valdaja kirjaliku loata, valja arvatud allpool ara
toodudjuhtudel.
Paljundamiseks:
Internetilehekiilge ja raamatut on lubatud ilma tasuta trukkida voi
paljundada tervikuna tingimusel, et :
(1) mitte midagi ei muudeta, lisata ega jaeta valja
(2) igale valja prinditud voi paljundatud lehekuljele tuleb lisada
jargmine text ja link :
Kui allikaks on margitud www.islam-guide.com/ee
Markuseks, need tingimused ei kehti artiklite ja linkide kohta lehel
"Rohkem lugemist islami kohta " ega ka teiste keelte kohta peale inglise
keele.
SISUKORD
Eessona
6
Teaduslikud imed Koraanis 8
(1) Teaduslikud imed Koraanis 8
A) Inimembruo areng Koraanis 9
B ) Maed Koraani s 14
C) Universumi paritolu Koraanis 16
D) Aju Koraanis 18
E) Mered ja joed Koraanis 20
F) Sugavad mered ja siselained Koraanis 21
G) Pilved Koraanis 23
H) Teadlaste kommentaarid Koraani imede kohta 27
(2) Uletamatu valjakutse teha jargi kasvoi uks Koraani peatukk 32
(3) Piibli ennustus islami prohveti Muhammedi sHi, tulekust 33
(4) Koraani varsid, milles on juttu nuudseks teoks saanud
tulevikusundmustest 35
(5) Prohvet Muhammedi ^ poolt toime pandud imed 35
(6) Muhammedi ^ lihtne elu 36
(7) Islami fenomenaalne kasv 39
Peatukk 2
Moned islami hiived 41
(1) Uks igavesse Paradiisi 41
(2) Paasemine Porgutulest 42
(3) Toeline onn ja sisemine rahu 43
(4) Andestus koikide eelnevate pattudeeest 44
Peatiikk 3
Uldine teave islami kohta 45
Mis on islam? 45
Moned pohilised islami usutoed 45
1) Usk Jumalasse 45
2) Usk inglitesse 47
3) Usk Jumala poolt ilmutataud raamatutesse 47
4) Usk prohvetitesse ja Jumala sonumitoojatesse 47
5) Usk Viimsesse Kohtupaeva 48
6) Usk Al-Qadar'sse 48
Kas on peale Koraani olemas moni muu puna teabeallikas? 48
Naiteid prohvet Muhammedi sli iitlustest 48
Mida iitleb islam viimse kohtupaeva kohta? 49
Kuidas moslemiks saadakse? 51
Millest raagib Koraan? 53
Kes on prohvet Muhammed ^ ? 53
Kuidas mojutas islami levik teaduse arengut? 55
Mida usuvad moslemid Jeesuse kohta? 56
Mida iitleb islam terrorismi kohta? 57
Inimoigused ja oiglus islamis 59
Milline on naise staatus islamis? 61
Perekond islamis 62
Kuidas kohtlevad moslemid vanureid? 62
Mis on islami viis tugisammast? 63
1) Usutunnistus 63
2)Palve 64
3) Zakaati andmine (toetus puuduses kannatavatele) 64
4) Ramadaanikuul paastumine 65
5) Palverannak Mekasse 65
Islam Eestis 66
Rohkem informatsiooni islami kohta 67
Kasutatud kirjandus 68
EESSONA
See kolme peatiikiga raamat on loodetavast abiks islamiga tutvumisel.
Esimene peatukk, „Toendeid islami oigsusest", piiiiab vastata moningatele
olulistele kiisimustele, mida paljud inimesed esitavad:
• Kas Koraan on toesti Jumala otsene sona, Tenia enda poolt
ilmutatud?
• Kas Muhammed lUi [1] on toesti Jumala poolt saadetud prohvet?
• Kas islam on toesti Jumala poolt saadetud religioon?
Kaesolevas peatiikis on juttu kuuest erinevast toendist:
1) Teaduslikud imed Koraanis: Selles osas peatutakse monedel hiljuti
avastatud teaduslikel faktidel, mis on Koraanis kirjas olnud juba 14
sajandit.
2) Uletamatu valjakutse teha jargi kasvoi iiks Koraani peatukk:
Jumal on Koraanis esitanud inimkonnale valjakutse teha jargi kasvoi
iiks Koraani peatiikk. Sellest ajast, kui Koraan 14 sajandit tagasi
ilmutati kuni tanapaevani valja ei ole keegi suutnud midagi sellist
korda saata, kuigi Koraani koige liihem peatiikk (nr. 108) on vaid 10
sona pikk.
[1] Araabiakeelsed sonad ^ tahendavad: „ Jumala rahu ja onnistus olgu
temaga"
3) Piibli ennustus islami prohveti Muhammedi ^ tulekust: Selles
osas on juttu monedest Piibli ennustustest prohvet Muhammedi ^
tuleku kohta.
4) Koraani varsid, milles on juttu niiiidseks teoks saanud
siindmustest: Koraan mainib tulevikusiindmusi, mis hiljem on ka
teoks saanud, nagu naitkes roomlaste voit parslaste iile.
5) Prohvet Muhammedi a£ poolt toime pandud imed: Prohvet
Muhammed iH on korda saatnud mitmeid imesid, mille
tunnistajateks on olnud paljud.
6) Muhammedi ^ lihtne elu: Muhammedi 3sl lihtne eluviis on
toestuseks selle kohta, et ta ei olnud valeprohvet, kes inimesi pettis
materiaalse vara, kuulsuse voi voimu saavutamiseks.
Nendest kuuest toendist voime jareldada jargmist:
• Koraan on Jumala sona, Tema enda poolt ilmutatud.
• Muhammed iH oli toesti Jumala poolt lakitatud prohvet.
• Islam on toesti Jumala poolt saadetud religioon.
Kui tahame teada, kas uks religioon on oige voi vale, ei tohi me selle iile
otsusamist jatta oma emotsioonide, tunnete ja kommete katte. Peaksime
laskma selle otsuse tegemisel valitseda oma moistusel ja intelligentsil. Iga
kord, kui Jumal saatis prohveti, andis Ta talle toeks imesid ja toestusi selle
kohta, et ta on toesti Jumala poolt saadetud prohvet ning seega on tema
opetatud religioon oige.
Teine peatiikk, „Moned islami huved", raagib monedest islami poolt
inimesele pakutavatest hiivedest, nagu naiteks:
1) Uks igavesse Paradiisi
2) Paasemine Porgutulest
3) Toeline onn ja sisemine rahu
4) Andestus koikide eelnevate pattude eest
Kolmas peatiikk „Uldine teave islami kohta" annab meile islamist iildist
informatsiooni, parandab moned iildlevinud valearvamused ning vastab tihti
esitatavatele kiisimustele, nagu naiteks:
• Mida iitleb islam terrorismi kohta?
• Milline on naise staatus islamis?
Esimene peatukk
TOENDEID ISLAMI OIGSUSEST
Jumal on andnud oma viimasele prohvetile Muhammedile Sii toetuseks palju
imesid ja muud toendamaks, et ta on Jumala enda poolt saadetud. Samuti on
Jumal pannud oma viimasesse ilmutatud raamatusse, Ptihasse Koraani, palju
toendeid selle kohta, et tegu on Jumala enda sonaga, mis ei ole kirjutatud tihegi
inimese poolt. Antud peatukk sellest koigest raagibki.
(1) Teaduslikud imed
Koraanis
Koraan on Jumala otsene sona, mille Ta ilmutas Muhammedile 3il labi ingel
Gaabrieli. Muhammed ^ oppis selle pahe ning luges seejarel oma kaaslastele
peast ette. Kaaslased oppisid omakorda Koraani pahe ning kirjutasid tiles,
vaadates veel Muhammedi ^ eluajal koik tiksipulgi tile. Igal aastal kais ingel
Gaabriel korra Muhammedi ^ teadmisi kontrollimas, lastes tal jarjest kogu
Koraani peast ette lugeda. Muhammedi ^ viimasel eluaastal tuli ingel Gaabriel
oma testi labi viima koguni kaks korda. Ajast, mil Koraan ilmutati kuni tanase
paevani on alati olnud rohkelt moslemeid, kes on terve Koraani taht-tahelt pahe
oppinud. Paljud teavad kogu Koraani peast juba 10-aastaselt. Tanu sellele, et nii
paljudel moslemitel Koraan peas on, ei ole labi sajandite Koraanis muudetud
tihtegi tahte.
Ptiha Koraan
Kuigi Koraan ilmutati juba 14 sajandit tagasi, sisaldab see fakte, mis on alles
hiljuti teadlaste poolt avastatud voi toestatud. Paljud teadlased on Koraani
lugedes imestust avaldanud, kuidas on sellised teadmised sinna tildse joudnud.
Koigile on ju selge, et 14 sajandit tagasi elanud kirjaoskamatu Meka kaupmees
ei oleks suutnud valja moelda seda, mille kindlakstegemiseks on tanapaeva
helgemad pead kasutanud arenenud tehnoloogia ja keeruliste teaduslike
meetodite abi. Siinkohal moned naked Koraani imelistest teadmistest.
A) Inimembruo areng Koraanis:
Jumal raagib Koraanis inimembruo arengu kohta jargmist:
Toepoolest, Me loime inimese (Aadama) tukikesest savist (veest ja maast)
ja seejarel loime (tema jarglased) NUTFAst turvalises paigas, kindlalt
kinnitatud (emakas). Seejarel loime NUTFAst ALAQA, siis ALAQAst
MUDGHA, seejarel tegime MUDGHAst luud ning katsime luud lihaga ...
^[1] (23:12-14)
Sona nutfa tahendab araabia keeles mees- ja naissugurakust kokkusegatud
tilgakest.
Sonal alaqa on 3 tahendust: „kaan", „midagi, mis ripub" ja „vereklomp".
Vorreldes kaani inimembriioga alaqa staadiums, naeme selgesti, kui sarnased
need kaks on [2] (joonis 1). Peale valise sarnasuse on neil ka iihine
toitumissiisteem - selles staadiumis embriio toitub ema verest nagu kaangi, kes
imeb teise organismi verd. [3]
Alaqa teine tahendus on „midagi, mis ripub". Joonistel 2 ja 3 on selgelt naha,
kuidas embriio ema iisas ripub.
[1] Kogu raamatu ulatuses on ara toodud Koraani tahenduse tolge ja mitte
Koraan ise, mis on araabiakeelne.
[2] Moore & Persaud. The developing human. Lk. 8
[3] Moore ja teised. Human development as described in the Qur'an and
Sunnah. Lk. 36
A» InimembrilO amnioni loikeseiv
eesaju
siida
B- Kaan
Joonis 1: Inimembriio ja kaani sarnasused alaqa staadiumis. (Kaani joonis
Moore ja teised. Human development as described in the Qur'an and
Sunnah. Lk.37. Omakorda voetud - Hickman integrated principles of
zoology. Embriio joonis - Moore & Persaud. The developing human. Lk.73)
tsiitotrofoplastne
kest
tertsiaame
katvake
karvakestevahelitie
ala
ema sinusoid
Nte^E^
Joonis 2: Embriio rippuv asend emaiisas alaqa staadiumis. (Moore &
Persaud. The developing human. Lk. 66)
Joonis 3: Embriio (B) rippuv asend fotomikrograafil alaqa staadiumis
emaiisas, embriio on umbes 15 paeva vana ja ligi 0,6 mm pikk. (Moore. The
developing human. Lk.66. Omakorda voetud - Leeson & Leeson. Histology)
Alaqa kolmas tahendus on „vereklomp". Embriio valjanagemine alaqa
staadiumis meenutab toepoolest vereklompi, kuna selles staadiumis on embriios
suhteliselt palju verd [1] (joonis 4). Samuti ei ringle embriios olev veri kuni
kolmanda nadala lopuni. [2] Seega meenutab embriio selles staadiumis toesti
vereklompi.
10
selgmised intersegmentaalaiteiid
eesmised selgmitue aort uhfiiidusviit
Sudanis veenid
\
sudsine
toiud
tertsiaarme kaivake
nabaveen
kooiion
^lebukoti veresoonte poimik
Joonis 4: Diagramm alaqa staadiumis embriio primitiivsest
kardiovaskulaarsest siisteemist. Loode naeb selles staadiumis rohke
veresisalduse tottu valja nagu vereklomp. (Moore ja teised. The developing
human. Lk. 65)
Seega vastavad 3 alaqa tahendust tapselt embriio olemusele selles staadiumis.
Varsis jargmisena mainitud staadium oleks mudgha. Araabiakeelne sona
mudgha tahendab „naritud aine" voi „lihaklomp". Kui keegi votaks tiiki
narimiskummi ning peale selle narimist vordleks seda embriioga mudgha
staadiumis, markaks ta kindlasti nende sarnasust. Embriio selgrooliilid
meenutavad naritud aines olevaid hambajalgi. [3] (joonised 5 ja 6)
Kuidas vois Muhammed aS koike seda teada 14 sajandit tagasi, kui tanapaeva
teadlased on teinud selle kohta avastusi alles niiiid, kasutades korgelt arenenud
tehnoloogiat?
[1] Moore ja teised. Human development as described in the Qur'an and
Sunnah. Lk. 37-38
[2] Moore & Persaud. The developing human. Lk. 65
[3] Moore & Persaud. The developing human. Lk. 8
11
Joonis 5: 28-paevase mudgha staadiumis embriio foto. Selles staadiumis
embriio oleks nagu labi naritud, kuna selgroo algmed meenutavad
hambajalgi. Embriio on sel ajal umbes 4 mm pikk.
(Moore. The developing human. Lk. 82. Omakorda voetud - Professor
Hideo Nishimura, Kyoto Ulikool, Jaapan)
A. Embriio
alalaualm kaar
kuuMeava kolmas brahiaalkaar
^eesaju asuJcolit
keeleku
kaar
[" Tegelik 5umrus
Joonis 6: Embriio ja narimiskummi sarnasused mudgha staadiumis.
A) Mudgha staadiumis embriio joonis. Paistavad selgroo algmed, mis
sarnanevad hambajalgedele. (Moore & Persaud. The developing human. Lk.
79) B) Naritud natsu foto.
12
Hamm ja Leeuwenhoek olid esimesed teadlased, kes suutsid 1677. aastal (ligi
1000 aastat peale Muhammedi sHi) tanu oma uuele mikroskoobile jalgida
inimspermat. Kuid nad arvasid ekslikult, et iga sperma rakk sisaldab valmis
inimolendit, mis ema iisasse sattudes suureks kasvab. [1]
Emeriitprofessor Keith L. Moore on iiks maailma prominentsemaid anatoomia
ja embruoloogia teadlasi. Ta on ka maailmakuulsa kaheksasse keelde tolgitud
raamatu „The developing human" autor. Antud raamat on teaduslik tippteos
ning valitud Ameerika Uhendriikide erikomitee poolt parimaks oma ala
raamatuks, mis iial iihe isiku poolt kirjutatud. Doktor Keith Moore on Kanadas
asuva Toronto Ulikooli anatoomia ja rakubioloogia emeriitprofessor. Samas
ulikoolis oli ta 8 aastat anatoomia osakonna juhataja ning kaua aega ka
meditsiini teaduskonna pohiteaduste osakonna prodekaan. 1984. aastal sai ta
Kanada Anatoomide Assotsiatsioonilt anatoomia ala prestiizikaima auhinna
Kanadas (J.C.B. Grand Award). Ta on juhatanud mitmeid rahvusvahelisi
assotsiatsioone, nagu naiteks Kanada ja Ameerika Anatoomide Assotsiatsioon
ja Bioloogia Teaduste Uhenduse Noukogu.
1981. aastal titles doktor Moore Seitsmendal Meditsiinikonverentsil Dammamis
Saudi Araabias oma ettekandes: „Koraanis olevate inimarengu kohta kaivate
vaidete selgitamine on olnud vaga meeldivaks kogemuseks. Minu jaoks on
vagagi selge, et koik see informatsioon pidi Muhammedile tulema Jumalalt,
kuna enamus antud fakte on teaduse poolt avastatud alles palju sajandeid
hiljem. See on minu jaoks kindlaks toendiks, et Muhammed pidi olema Jumala
saadik." [2]
Seejarel kiisiti professor Moore' ilt: „Kas te tahate sellega oelda, et usute
Koraani olevat Jumala sona?" Professor vastas: „Mul ei ole seda sugugi raske
tunnistada." [3]
Konverentsi ajal titles professor Moore: „ ... Kuna inimembnio arenguetappe on
kiirete muutuste tottu vaga raske maarata, on valja pakutud votta kasutusele
Koraanis ja Sunnas (Muhammedi sH iitlemised ja teod) mainitud
klassifikatsioon, mis on lihtne ja arusaadav.
[1] Moore ja teised. The developing human. Lk. 9
[2] Voetud videokassetilt „This is the truth". Kasseti saamiseks voi
professor Keith Moore' i kommentaaride vaatamiseks kiilastage Interneti-
lehekiilge www.islam-guide.com/truth
[3] This is the truth (videokassett)
13
Neli viimast aastat olen uurinud Koraanis ja hadithides kasutusel olevat
embriioloogiaalast terminoloogiat ning olen avastanud taiusliku stisteemi, mis
on sedavord hammastavam, et see on taielikus kooskolas praeguste
embriioloogiliste teadmistega, kuigi kirja pandud juba 14 sajandit tagasi, mil
sellised teadmised inimembriio arengust taielikult puudusid. Kuigi Aristoteles,
embrtioloogia kui teadusharu rajaja, moistis 4. sajandil enne Kristust kanamune
uurides, et kanaembrtiod arenevad staadiumite kaupa, ei ole ta nende
staadiumite kohta mingit informatsiooni andnud. Kuni 20. sajandini teati
embrtio arengu kohta vaga vane. Seetottu on taiesti voimatu, et Koraanis olev
kirjeldus tugineks tolleaegsetel teaduslikel saavutustel. Jaan noutuks kiisimuse
ees, kust Muhammed vois sellised teadmised saada. Pean nentima, et keegi
teine peale Looja ei oleks voinud kirjaoskamatule ning teaduses taiesti vohikule
kaupmehele sellist informatsiooni jagada." [1]
B) Maed Koraanis:
Paljudes ulikoolides ule maailma kasutatakse geoloogia oppimisel tine
peamise raamatuna teost nimega „Earth". Antud teose tiheks autoriks on
emeriitprofessor Frank Press, kes on tootanud USA ekspresident Jimmy
Carteri teadusnouandjana ja 12 aastat Washingtonis asuva Rahvusliku
Teadusteakadeemia presidendina. Oma raamatus titleb ta, et magede
alusttivedes on juured [2]. Juured asuvad stigaval maa sees, seega naeb magi
valja nagu vai. (joonised 7, 8 ja 9)
Koraan titleb magede kohta jargmist:
„Kas Me pole loonud Maad tasandikuks ja magesid vaiadeks?" (78:6-7)
[1] This is the truth (videokassett)
[2] Press & Siever. Earth. Lk. 435. Samuti - Tarbuck & Lutgens. Earth science. Lk. 157
14
Ookean
setted
Ookean
Joonis 7: Magedel on maa all siigavad juured. (Press & Siever. Earth. Lk.
413)
Bntisaared P. Saksamaa Atpid Euxoopa Venemaa platform Kaukasus
Joonis 8: Skeem magede ehitusest. (Cailleux. Anatomy of the earth. Lk.
220)
maetipp — -
merepbd
/
vahfivoo
tjy^ — mafijuur
Joonis 9: Veel iiks illustratsioon selle kohta, kuidas maed on maa sees kinni
nagu vaiad. (Tarbuck & Lutgens. Earth science. Lk. 158)
Tanapaeva teadus on toestanud, et magedel on maa all siigavad juured
(joonis 9) ning juure siigavus voib isegi mitmeid kordi iiletada mae
15
korguse.[l] Seega oleks koige oigem sona magede kirjeldamiseks just
nimelt „vai", kuna ka vai seisab piisti selle osa najal, mis asub maa all.
Teaduse ajalugu kinnitab meile, et teooria, mille kohaselt magedel on
juured, saab alguse Sir George Airyga alles aastal 1865. [2]
Magede iiheks oluliseks rolliks on Maa pinnase paigal hoidmine [3] ning
nad pidurdavad ka maavarinaid. Jumal on Koraanis oelnud:
„Ja Ta on kinnitanud maa ktilge maed, et see teiega ei rapuks ..."
(16:15)
Ka uudne tektoonika teadus vaidab, et magede ulesandeks on maad
stabiliseerida. Teadmine magede ulesandest maa stabilisaatoritena on
saanud teatavaks alles 1960. aastatest. [4]
Kuidas olekski voinud keegi prohvet
Muhammedi 3§i kaasaegsetest tunda
magede toelist ehitust? Kas keegi meist
suudab ette kujutada, et tugevatel ja
korgetel magedel, mida me endi ees
naeme, on veelgi siigavamal maa sees
teaduslikult toestatud siigavad juured?
Tanapaeva geoloogia on toestanud, et
Koraanil on oigus.
[1] El-Naggar. The geological concept of mountains in the Qur'an. Lk. 5
[2] Press & Siever. Earth. Lk. 435. Samuti - The geological concept of
mountains in the Qur'an. Lk. 5
[3] The geological concept of mountains in the Qur'an. Lk. 44-45
[4] The geological concept of mountains in the Qur'an. Lk. 5
C) Universumi paritolu Koraanis:
Kaasaegsele kosmoloogiale on teada, et oli aeg, mil praegune universum ei
olnud muud, kui iiks suur suitsupilv (labipaistmatu suure tihedusega kuum
gaasimateeria). [1] See on uudse kosmoloogia iiks kaheldamatuid
pohimotteid. Tanapaeval voivad teadlased juba jalgida suitsust tekkivaid
uusi tahti (joonised 10 ja 11). Koik saravad tahed, nagu ka paike, kuu ja
muud planeedid, olid kord vaid iiks suur suitsumass. Koraan iitleb:
„Siis Ta tousis tile taeva, kui see oli veel suits ..." (41:11)
16
Kuna nii maa kui ka taevas (paike, kuu, tahed, planeedid, galaktikad jne.) on
loodud sellest samast suitsust, voib jareldada, et maa ja taevas olid iiks mass.
Seejarel aga eraldusid nad sellest uhtsest suitsust. Jumal on oelnud Koraanis:
„Kas need, kes ei usu, ei tea, et maa ja taevad olid kord uhtne mass ja
siis me eraldasime nad? ..." (21:30)
Dr. Alfred Kroner, Saksamaal Mainzis asuva Johannes Gutenbergi Ulikooli
Geoteaduste Instituudi geoloogia teaduskonna dekaan, on iiks maailma
tunnustatumaid geolooge. Ta on oelnud: „Arvestades sellega, kust
Muhammed on park, on taiesti voimatu, et ta voiks teada universumi
paritolu. Teadlased on alles viimaste aastate jooksul vaga arenenud tehnika
abiga suutnud selle valja uurida. [2]
[1] Weinberg. The first three minutes, a modern view of the origin of the
universe. Lk. 94-105
[2] Voetud videokassetilt „This is the truth". Kasseti saamiseks voi
professor Alfred Kroneri kommentaaride vaatamiseks kulastage Interneti-
lehekiilge www.islam-guide.com/truth
Joonis 10: Uus taht moodustumas gaasi- ja tolmupilvest (nebulast), mis on
algselt universumi loonud „suitsu" jaanuk. (Heather & Henbest. The space
atlas. Lk. 50)
17
Joonis 11: Lagoon nebula on umbes 60. valgusaastase diameetriga gaasi- ja
tolmupilv. Seda ergastavad oma ultravioletkiirgusega sellest massist hiljuti
tekkinud uued kuumad tahed. (Seeds. Horizons, exploring the universe.
Association of Universities for Research in Astronomy, Inc., laam 9.)
Keegi, kes 14 sajandit tagasi ei teadnud midagi tuumafuiisikast, ei oleks
kindlasti olnud voimeline ise valja motlema naiteks seda, et maal ja
taevastel on sama paritolu." [1]
D) Aju Koraanis:
Jumal on oelnud Koraanis uhe kurja uskumatu kohta, kes prohvet
Muhammedil iH Kaabas palvetamise keelas:
„Ei! Kui ta ei lopeta, siis loome teda vastu NASIYAt (otsmik, laup),
vastu valelikku ja patust NASIYAt!" (96:15-16)
Miks kirjeldab Koraan laupa kui midagi valelikku ja patust? Miks Koraan ei
pidanud inimest valelikuks ja patuseks? Milline on seos lauba ning
valelikkuse ja patususe vahel?
Kui uurime koljut seestpoolt, siis leiame lauba tagant aju otsmiku piirkonna
(joonis 12). Mida voib fusioloogia meile aju selle piirkonna too kohta oelda?
18
Raamatust nimega „Essentials of anatomy & physiology" voib lugeda
jargmist: „Motivatsioon ja motete ning liikumise ette planeerimine toimub
ajukaarude eesmises osas, otsmiku piirkonnas," [2] ja: „Kuna otsmiku
piirkond teostab liikumise juhtimist, arvatakse, et sama piirkond on ka
agressiooni keskuseks ..." [3]
Seega on antud aju piirkond vastutav planeerimise, motiveerimise, hea ja
halva kaitumise algatamise eest ning antud piirkonnas tehakse ka valik selle
kohta, kas raakida tott voi valetada. Jarelikult on igati oige oelda, et otsmik
on valelik ja patune, kui keegi valetab voi patustab. Nii Koraan iitlebki: „...
vastu valelikku ja patust NASIYAt!"
[1] This is the truth (videokassett)
[2] Seeley ja teised. Essentials of anatomy & physiology. Lk. 211. Samuti -
Noback ja teised. The human nervous system. Lk. 410-41 1
[3] Seeley ja teised. Essentials of anatomy & physiology. Lk. 211
vookair
motoorrie piirkond
premotoome
piirkond
iildise tundlikkuse piirkond
maitsepiirkond
optiline
X x^*""" lugenuskeskus
otsmiku
piirkond
nage mis mall
■piirkond
nagenus-
piirkond
inotoome
konekeskus (Broca
piirkond)
kualmiskeskus
■sistitigjline konepiirkoiid
(Wernicke 'i piirkond)
akustiLnje konekeskus
Joonis 12: Aju vasaku poole piirkondade funktsioonid. Otsmiku piirkond
asub aju eesosas, otse lauba all. (Seeley ja teised. Essentials of anatomy &
physiology. Lk. 210)
Teadlased on otsmiku piirkonna vastavad omadused avastanud alles
kuuekumne viimase aasta jooksul, nagu on oelnud ka professor Keith L.
Moore. [1]
19
E) Mered ja joed Koraanis:
Kaasaegne teadus on avastanud, et kohtades, kus kaks merd omavahel
kokku saavad, on nende vahel toke, mis jagab nende veed nii, et kummalegi
jaab oma temperatuur, soolasus ja tihedus. [2] Naiteks Vahemere vesi on
leige, soolane ja Atlandi ookeaniga vorreldes madalama tihedusastmega.
Kui Vahemere vesi Gibraltari vaina kaudu Atlandi ookeani suubub, jatkab ta
veel sadu kilomeetreid oma teekonda ligi 1000 meetri sugavuses, sailitades
seal oma soojuse, soolasuse ja tiheduse [1] (joonis 13).
[1] Moore j a teised. Al-e'jaz al-elmy fi al-naseyah (The scientific miracles
in the front of the head). Lk. 41
[2] Davis. Principles of oceanography. Lk. 92-93
Atlandi ookean
Vahemeri
Joonis 13: Vahemere vesi kohtub Atlandi ookeani veega, sailitades oma
soojuse, soolasuse ja tiheduse, kuna kahe erineva mere vee vahel on toke.
(Kuenen. Marine geology. Lk. 43. Veidi taiustatud)
Kuigi molemas veekogus on suured lained, tugevad hoovused, tousud ja
moonad, ei segune nende veed ega iileta nendevahelist toket.
Koraan raagib meile sellest nahtusest jargmist:
„Ta on lasknud vabalt kohtuma kaks merd. Nende vahel on toke, mida
nad kumbki ei iileta." (55:19-20)
Kuid kui Koraan raagib soolase ja mageda vee erinevusest, siis mainib ta, et
nende vahel on tokkega „eraldustsoon":
20
„Tema see on, kes on lasknud vabaks kahte sorti vee: uks maitsev ja
joodav ja teine soolane ning ebameeldiv. Ja Ta on pannud nende vahele
tokke ning eraldava tsooni." (25:53)
[1] Davis. Principles of oceanography. Lk. 93
Kuid miks mainib Koraan magedast ja soolasest veest
eraldustsooni, kuid kahe mere eraldamise puhul seda ei tee?
raakides
Kaasaegne teadus on avastanud, et suudmetes, kus mage vesi soolasega
kokku puutub, on olukord kahe mere puutekohaga vorreldes erinev. On
avastatud, et soolase ja mageda vee kokkupuutekohas asub „jarjest vaheneva
tihedusastmega tsoon" [1]. Selles eraldustsoonis asuva vee soolasusaste on
nii mageda vee kui ka merevee omast erinev [2] (joonis 14).
Smie
Mage vesi
■
Yahesein
(eraldustsoon)
1
'
^^"~~-\^ mWfa®
a;
J%® %
. J
>%!> 3..
<fe sj
Soolane vesi
(meri)
Vertikaalne segunemine
Joonis 14: Mage vesi kohtub joesuudmes soolasega. Naha on kahe erineva
veekogu vaheline eraldustsoon. (Thurman. Introductory oceanography. Lk.
301)
Eraldustsoon avastati alles hiljuti, kuna selleks laks vaja vaga tapset ja
moodsat tehnikat temperatuuri, soolasuse, tiheduse, hapniku lahustuvuse
jms. mootmiseks. Inimsilm ei ole mingil juhul voimeline markama kahe
mere veesisalduse erinevusi, nagu ka mere- ja joevee kohtumisel tekkiva
eraldustsooni olemasolu.
[1] Gross. Oceanography,
oceanography. Lk. 300-301
[2] Gross. Oceanography,
oceanography. Lk. 300-301
Lk. 242. Samuti - Thurman. Introductory
Lk. 244. Samuti - Thurman. Introductory
F) Sugavad mered ja siselained Koraanis:
Jumal on Koraanis oelnud:
„Kuid (uskmatute seisund) on nagu pimedus laias ja sugavas meres,
kaetud lainetega, milledel omakorda lained, millede kohal pilved.
21
Pimedus pimedusel, nii et kui kasi valja sirutada, ei ole voimalik seda
nana ..." (24:40)
See varss raagib meile sugaval meres olevast pimedusest, kus inimsilmal ei
ole voimalik valjasirutatud katt naha. Meri muutub pimedaks alates 200
meetrist, kuhu valgust peaaegu enam ei paista (joonis 15). Sugavamal kui
1000 meetrit ei ole enam uldse valgust. [1]
Mm
100m
150m
200m
Joonis 15: Merepind peegeldab 3-30 % valgusest. Seejaral neelduvad
iiksteise jarel esimese 200. meetri sugavuses koik 7 valgusspektrumi varvi,
valja arvatud sinine. (Elder & Pernetta. Oceans. Lk. 27)
[1] Elder & Pernetta. Oceans. Lk. 27
Inimene ei suuda ilma vastava varustuse voi allveelaevata sukelduda
siigavamale kui 40 meetrit. Alates 200 meetri sugavusest ei ole inimene
enam voimeline ilma tehnikata ellu jaama.
Teadlased avastasid selle pimeduse alles hiljuti, tanu erivarustusele ning
allveelaevadele, mis voimaldasid neil laskuda mere pohjas olevasse
pimedasse siigavikku.
Tsiteeritud varsist („... kaetud lainetega, milledel omakorda lained,
millede kohal pilved ...") voime jareldada, et merede ja ookeanide siigavad
veed on kaetud lainetega, mida katavad omakorda lained. On arusaadav, et
teise kihi lainete puhul on tegu koigile nahtavate pindmiste lainetega, kuna
varss margib, et nende lainete kohal on pilved. Kuid kuidas jaab esimeste
lainetega? Teadlased on hiljuti avastanud, et on olemas ka siselained, mis
„esinevad erineva tihedusega vete vahel" [1] (joonis 16). Siselained katavad
22
merede ja ookeanide sugavamat vett, kuna sugaval veel on korgem
tihedusaste kui pinnaveel.
tihfidusega
vesi Madalama
tHjedusega
Perspektiiv
Joonis 16: Siselained kahe erineva tihedusega veekihi vahel. Alumine
veekiht on korgema tihedusastmega kui iilemine. (Gross. Oceanography. Lk.
204)
[1] Gross. Oceanography. Lk. 205
Siselainetel on samad omadused kui pindmistel lainetel ning ka nemad
voivad murduda. Inimsilmaga ei ole voimalik siselaineid naha, kuid nende
olemasolu on voimalik kindlaks teha uurides piirkonniti temperatuuri, vee
soolasuse astet ning muid muutusi. [1]
G) Pilved Koraanis:
Teadlased on tanaseks erinevaid pilve tiiiipe vaga pohjalikult uurinud ja
joudnud selgusele, et vihmapilved moodustuvad ning votavad kuju kindla
siisteemi jargi, vastavalt sellele, mis tiiiipi pilvega on tegu voi mis rolli
mangib naiteks tuul.
Uks vihmapilve tuiipidest on konvektsioonipilv (cumulonimbus).
Meteoroloogid on vaga tapselt uurinud, kuidas sellised pilved tekivad ning
kuidas nad toodavad vihma, rahet ja valku.
Nad avastasid, et vihma tootmiseks teevad antud pilved labi jargmised
etapid:
23
1) Tuuled lukkavad pilvi: Pilved hakkavad moodustuma, kui tuul puhub
vaikesed riinkpilved piirkonda, kus need pilvekesed voiksid iihte sulanduda
(joonised 17 ja 18).
Ma-dalata pilvade kiin^
IW4-M527, SrPT IT, IWT
Joonis 17: Pilvede liikumine liitumispiirkondadesse B, C ja D;
satelliidifoto. Nooled naitavad tuule suunda. (Anderson. The use of satellite
pictures in weather analysis and forecasting. Lk. 188)
[1] Gross. Oceanography. Lk. 205
24
Joonis 18: Vaikesed riinkpilved liikumas liitumispiirkonda horisondil, kus
on nana suur pilv. (Ludlam. Clouds and storms. Laam 7.4)
2) Liitumine: Vaikesed pilved koonduvad kokku ning moodustavad iihe
suure pilve [1] (joonised 18 ja 19).
10
I i
Sf 4
1
2
(\\ Uksikud pih'ckesed
0" c.
-jfi^iS^ s^
(B)
Kasvamiss taadiiun
I
|
Joonis 19: (A) Uksikud vaikesed riinkpilved. (B) Kui vaikesed pilved on
kokku koondunud, moodustab tekkiv iilestombejoud vertikaalselt kasvava
pilve. (Anthes. The atmosphere. Lk. 269)
[1] Vaata - Anthes ja teised. The atmosphere. Lk. 268-269 ja Miller &
Thompson. Elements of meteorology. Lk. 141
3) Kuhjumine: Vaikeste pilvede kuhjumisel iilestombejoud moodustuvas
suures pilves tugevnevad. iilestombejoud pilve keskel on tugevamad kui
pilve aartes. [1] Nende mojul kasvab pilv vertikaalses suunas, seega
kuhjuvad pilvekesed iiksteise otsa (joonised 19 (B), 20 ja 21). Vertikaalse
kuhjumise mojul jouab pilv atmosfaari kiilmematesse osadesse, kus
hakkavad moodustuma ning jarjest kasvama vihmapiisad ja raheterad. Kui
vihmapiisad ja raheterad on juba nii suureks muutunud, et iilestombejoud
neid enam iilal hoida ei joua, kukuvad nad vihma ja rahena maale. [2]
25
Joonis 20: Konvektsioonipilv. Kui pilv on piisavalt kuhjunud, hakkab
vihma sadama. (Bodin. Weather and climate. Lk. 123)
„Kas sa ei nae, kuidas Jumal liigutab ornalt pilvi, siis uhendab nad, siis
teeb nendest kuhja ja seejarel naed sellest vihma tulevat ..." (24:43)
Meteoroloogid on alles hiljuti teada saanud koik need pilve moodustumise,
struktuuri ja funktsiooni kohta kaivad pisiasjad ja seda vaid tanu kaasaegsele
tehnikale nagu lennukid,
[1] Ulestombejoud pilve keskel on tugevamad kui pilve aartes [1], kuna
pilve aared kaitsevad tuuma jahtumise eest.
[2] Vaata - Anthes ja teised. The atmosphere. Lk. 269 ja Miller &
Thompson. Elements of meteorology. Lk. 141-142
Joonis 21: Konvektsioonipilv. (Scorer & Wexler. A colour guide to clouds.
Lk. 23)
satelliidid, arvutid, ohupallid ja muu, mille abil on voimalik jalgida tuult
ning selle suunda, moota niiskustaset selle erinevates variatsioonides ning
kindlaks maarata ohurohku. [1]
Eelnevalt tsiteeritud varss raagib peale pilvede ja vihma ka rahest ja valgust:
„... Ja Ta saadab taevas olevatest magedest (pilvedest) alia rahet ning
tabab sellega seda, keda soovib, ning jatab puutumata selle, kelle
soovib; selle (rahe) ere valk peaaegu pimestab silmi." (24:43)
Meteoroloogid teavad, et rahet valavate konvektsioonipilvede tipud voivad
jouda 7500-9000 meetri (7,5-9 km) [2] korgusele, nagu maetipud, just nagu
Koraan iitleb: „ ... Ja Ta saadab taevas olevatest magedest (pilvedest)
alia rahet ...". (joonis 21)
26
[1] Vaata - Makky ja teised. E'jaz al-Qur'an al-karim fi wasf anwa' al-
riyah, al-sohob, al-matar. Lk. 55
[2] Miller & Thompson. Elements of meteorology. Lk. 141
Voib tekkida kiisimus - miks raagib varss rahe valgust? Kas voib see
tahendada, et rahe on valgu tekkimisel iiks peamiseid faktoreid? Tanapaeva
meteoroloogia on voimeline meile seletama, et kui rahe kukub labi pilve
osa, kus on ulijahutatud veepiisku ning jaakristalle, omandab pilv
elektrilaengu. Raheteradega kokkupuutuvad vedelad veepiisad jaatuvad ning
vabastavad seega varjatud soojuse. See hoiab rahetera pealispinna
temperatuuri korgema kui umbritsevatel jaakristallidel. Raheterade
kokkupuutel jaakristallidega ilmneb oluline fenomen: elektronid liiguvad
kiilmemalt elemendilt soojemale. Seega saab rahetera negatiivse laengu.
Sama juhtub ka siis, kui ulijahutatud veepiisad puutuvad kokku raheteradega
ja tillukesed killud positiivse laenguga jaad kiiljest murduvad. Kergemad,
positiivse laenguga osakesed tousevad ulestombejoudude mojul pilve
iilemisse ossa, negatiivse laenguga rahe aga langeb pilve alaossa; seega
muutub pilve alaosa negatiivselt laetuks. Negatiivne laeng vabastatakse
valgu naol. [1] Sellest voib jareldada, et rahe on valgu tekkimisel iiks
olulisemaid faktoreid.
Need teadmised valgu kohta on alles hiljuti
avastatud. Kuni 17. sajandini olid
meteoroloogias domineerivad Aristotelese
ideed. Naiteks vaitis ta, et atmosfaar
sisaldab kahte sorti ohku, niisket ja kuiva.
Samuti vaitis ta, et koue komin tekib kuiva
ohu ja teda iimbritsevate pilvede
[1] Ahrens. Meteorology today. Lk. 437
kokkuporkest, valk olevat aga kuiva ohu
polemine peenikese ning norga leegiga. [1]
Sellised ideed domineerisid ka teadlaste
seas sel ajal, mil Koraan 14 sajandit tagasi
ilmutati.
H) Teadlaste kommentaarid Koraani imede kohta:
Jargnevalt monede teadlaste kommentaarid Koraanis esinevate teaduslike
imede kohta. Koik antud kommentaarid on voetud videolindilt pealkirjaga
„This is the truth" („See on tode"). Sellel videolindil naete neid samu
teadlasi oma arvamust avaldamas. (Kui soovite endale seda videokassetti
voi siis lihtsalt tervet lindistust voi selle osasid on-line vaadata, kiilastage
Interneti-lehekiilge www.islam-guide.com/truth)
27
1) Dr. T.V.N. Persaud on anatoomia, pediaatria ja laste tervishoiu,
siinnitusabi, giinekoloogia ja reproduktsiooni teaduste professor Kanadas
asuvas Manitoba Ulikoolis, kus ta tootas 16 aastat ka anatoomia osakonna
juhatajana. Ta on omal alal vaga tuntud teadlane, kelle sulest on ilmunud 22
opikut ning 181 teadustood. 1991. aastal sai ta Kanada Anatoomide Seltsilt
Kanada anatoomia ala koige olulisema auhinna (J.C.B. Grant Award). Kui
temalt kiisiti Koraanis avaldatud teaduslike imede kohta, mida ta oli ka
uurinud, vastas ta jargmist:
„Nagu ma aru saan oli Muhammed taiesti tavaline mees, kes ei osanud ei
lugeda ega kirjutada ning kes elas 14 sajandit tagasi. Seega on tema puhul
tegemist inimesega, kes on valja oelnud vaga tahendusrikkaid motteavaldusi
ja fakte, mis on teaduse seisukohast imeparaselt tapsed. Selles on liialt palju
tode, et seda eirata ning seega olen Dr. Moore' iga iihel noul, et tegemist
saab olla vaid jumaliku ilmutusega."
[1] Ross ja teised. The works of aristotle translated into english.
Meteorologica, koide 3, Ik. 369a-369b
Professor Persaud on kasutanud Koraani varsse ja Muhammedi iKi utlemisi
ka monedes oma raamatutes ning mitmetel konverentsidel.
2) Dr. Joe Leigh Simpson on US As Texases asuva Baylori
Meditsiinikolledzi siinnitusabi ja giinekoloogia osakonna juhataja ja
professor ning ka molekulaar- ja inimgeneetika professor. Varem oli ta
Tennessee Ulikooli siinnitusabi ja giinekoloogia osakonna juhataja ja
professor. Samuti on ta olnud Ameerika Viljakusseltsi president. Ta on oma
too eest saanud palju markimisvaarseid preemiaid, naiteks Siinnitusabi ja
Giinekoloogia Professorite Seltsi avaliku tunnustuse preemia 1992. aastal.
Professor Simpson uuris tapselt kahte jargmist Muhammedi iH iitlust (ehk
hadithi):
{Igaiihes teist, koik teie loodud komponendid kogutakse kokku teie ema
iisas neljakiimnendaks paevaks ...} [1]
{Kui loote tile on moodunud 42 paeva, saadab Jumal tema juurde ingli,
kes ta vormib ja annab talle kuulmise, nagemise, naha, liha ja luud ...}
[2]
Professor Simpson uuris vaga tapselt kahte eelnevat prohvet Muhammedi
^ vaidet, eriti selles osas, et esimesed 40 paeva moodustavad embriio
arengus erilise ajajargu. Ta oli vaga iillatunud antud iitluste tapsusest. Ta
titles iihe oma konverentsi kaigus:
28
„Niisiis, eelpool mainitud kaks hadithi (prohveti iitlust) annavad meile vaga
tapse tilevaate inimloote arengust 40. esimese paeva jooksul. Ja taas ei saa
mainimata jatta, nagu juba ennem mitemete teiste tanaste sonavotjate poolt
margitud sai, et need hadithid ei ole mingil juhul selleaegsete teaduslike
avastuste kajastus, mil nad kirja pandud said.
[1] Edastatud kogumikus „Sahih Muslim", hadith nr. 2643 ja „Sahih Al-
Bukhari", hadith nr. 3208. Markus: Koik, mis on antud raamatus markide
{...} vahel on tolge prohvet Muhammedi &£§ titlustest. Hadith on seega
kindla tausta ning usaldusvaarsete prohveti kaaslaste poolt edasi antud iitlus
prohvetilt endalt.
[2] Edastatud kogumikus „Sahih Muslim", hadith nr. 2645
... Seega peab nentima, et geneetika ja religiooni vahel vastuolu puudub.
Tegelikult voib religioon geneetika edasisele arengule kaasa aidata, kui liita
religiooni sellealased teadmised ning traditsionaalne teaduslik lahenemine.
Koraanis on vaiteid, mis on saanud oma toestuse palju sajandeid hiljem. See
toetab vaidet, et Koraan saab olla vaid Loojalt endalt."
3) Dr. E. Marshall Johnson on USAs Pennsylvanias asuva Thomas
Jeffersoni Ulikooli anatoomia ja arengubioloogia emeriitprofessor ning 22
aastat oli ta seal ka anatoomia osakonna juhataja ja Daniel Baugh' Instituudi
direktor. Ta on samuti olnud Teratoloogia Seltsi president. Tema sulest on
ilmunud tile 200. trtikise. Uhel konverentsil titles professor Johnson oma
uurimuse tutvustamisel jargmist:
„Kokkuvotteks: Koraan ei kirjelda mitte ainult loote valist arengut vaid ka
selle sisemise arengu erinevaid etappe, mis annavad meile tapset
informatsiooni loote tekke ning arengu kohta, kasitledes peamisi tanapaeval
teadusele teada olevaid etappe loote arengus."
Veel titles ta: „Teadlasena saan ma kasitleda vaid asju, mida oma silmaga
naen. Minu teadmised embrtioloogiast ja loote arengust on bioloogilised. Ma
saan vaga hasti aru igast sonast, mis mulle Koraanist antud teemaga seoses
tolgitud on, koik on omal kohal ja tapne. Nagu ma juba mainisin, kui mind
viidaks kogu minu tanase teadmistepagasiga sellesse aega, ei oleks ma
suuteline asju nii lihtsalt ja loogiliselt lahti seletama, nagu teeb seda Koraan.
Minu meelest ei suuda keegi timber ltikata fakti, et Muhammed pidi
sellealase informatsiooni vaga teadliku indiviidi kaest saama. Seega on minu
arvates igati selge, et ta vois nii tapseid asju tol ajal teada saada vaid
ilmutuse teel." [1]
29
4) Dr. William W. Hay on vaga tuntud mereteadlane. Ta on USAs asuva
Colorado Ulikooli geoloogiateaduste professor ja on olnud Miami Ulikooli
Rosenstieli Mere- ja Atmosfaariteaduste Kooli dekaan.
[1] Prohvet Muhammed ssl oli kirjaoskamatu. Ta ei osanud ei lugeda ega
kirjutada. Ta luges oma kaaslastele peast Koraani ette ning lasi osadel neist
Koraani ka iiles kirjutada.
Peale arutelu Koraanis mainitud ja teaduse poolt alles hiljuti avastatud
faktide iile mere valdkonnas, titles professor Hay:
„Minu meelest on aarmiselt huvitav, et selline informatsioon on kirjas juba
nii vanas raamatus nagu Koraan ja ma ei suuda kuidagi ara moistatada, kust
sellised teadmised tol ajal saadi. Kuid on toesti huvitav, et need seal on ja et
monede asjade avastamiseks, millest Koraanis juttu, peame veel tood
tegema."
Ja kui talt kiisiti, mis ta Koraani paritolu kohta arvab, vastas ta:
„Arvan, et see peab tulema otse jumalikult olendilt."
5) Dr. Gerald C. Goeringer on USAs Washingtonis asuva Georgetowni
Ulikooli Meditsiinikooli rakubioloogia osakonna meditsiinilise
embruoloogia professor. Professor Goeringer titles Kaheksandal Saudi
Meditsiinikonverentsil Riyadis Saudi Araabias oma uurimuse tutvustuses
jarmist:
„Suhteliselt vaheste varssidega on meieni toodud arusaadav inimloote
arengu kirjeldus, alates mees- ja naissugurakkude uhinemisest. Kunagi
varem ei ole koostatud nii tapset ja taiusliku klassifikatsiooni, terminoloogia
ja kirjeldusega iilevaadet inimloote arengu kohta. Antud kirjeldus on
paljudes, et mitte oelda koigis aspektides oma ajast ning sellealasest
teaduslikust kirjandusest sajandeid ees."
6) Dr. Yoshihide Kokzai on Tokyo Ulikooli emeriitprofessor ja on olnud
ka Tokyos asuva Rahvusliku Astronoomia Observatooriumi direktor. Ta on
oelnud:
„Koraanis kirjas olevad astronoomilised faktid on mulle siigava mulje
jatnud. Isegi meie, tanapaeva astronoomid, oleme suutnud uurida vaid vaga
vaikest osa universumist, kuna teleskoopide abil on naha vaid murdosa
30
koigest sellest, mis meid iimbritseb. Nii et ma arvan, et Koraani lugemine
aitaks mind paljuski minu uutes universumiuuringutes."
7) Professor Tejatat Tejasen on Tais asuva Chiang Mai Ulikooli
anatoomia osakonna juhataja ning oli varem samas ulikoolis
meditsiiniteaduskonna dekaan. Kaheksanda Saudi Meditsiinikonverentsi ajal
Riyadis Saudi Araabias titles professor Tejasen jargmist:
„Viimase kolme aasta jooksul olen hakanud Koraani vastu vaga suurt huvi
tundma. Oma uurimustest ning sellest lahtuvalt, mida olen siin konverentsil
oppinud, usun, et koik, mis on Koraanis 14 sajandit tagasi kirja pandud, on
tode, mida on voimalik teaduslikel alustel toestada. Kuna prohvet
Muhammed ei osanud ei lugeda ega kirjutada, ei ole muud voimalust, kui et
ta raakis tott vaites, et on meie maailma Looja sonumitooja ja edastab vaid
valgustust sellelt, kes on koik loonud. See Looja ei ole keegi muu kui Jumal.
Seega arvan ma, et on aeg oelda Lad ilddhd ilia Allah, ei ole teist jumalust
peale Jumala, Muhammadar rasulullah, Muhammed on Jumala
sonumitooja. Ja viimaks sooviksin onnitleda koiki, kes olid tegevad selle
aarmiselt eduka konverentsi organiseerimisel ... Ma ei ole mitte ainult
voitnud nii teaduslikust kui ka religioossest aspektist latitudes, vaid olen
saanud tuttavaks paljude tuntud teadlastega ning sobraks paljude
osalejatega. Kuid koige vaartuslikum, mille olen siit saanud, on Lad ilddhd
ilia Allah, Muhammadar rasulullah, ja minust on saanud moslem."
Peale koiki neid imesid, mis Koraanis kirjas ning kommentaare, mis
teadlased nende kohta andnud on, peaksime endile esitama jargmised
kusimused:
■ Kas voib olla pelgalt juhus, et koik need erinevate teadusalade avastused,
mis on paevavalgust nainud alles hiljuti, olid Koraanis kirjas juba 14
sajandit tagasi?
■ Kas Koraani autoriks vois olla Muhammed tsk voi ukskoik kes teine
inimolend?
Ainus voimalik vastus nendele kusimustele oleks, et Koraan on Jumala
sona.
(Kui soovite rohkem informatsiooni, on-line artikleid, raamatuid,
videokassette Koraani teadusliku ime kohta, kulastage Interneti-lehekulge
www.islam-guide.com/science voi votke iihendust raamatu lopus ara
toodud organisatsioonidega.)
31
(2) Uletamatu valjakutse teha jargi
kasvoi tiks Koraani peatukk
Jumal on Koraanis oelnud:
„Ja kui te kahtlete selles, mis Me oleme saatnud oma kummardajale
(Muhammedile assf), siis tehke peatukk, mis oleks sellele sarnane, ja
kutsuge appi oma tunnistajad (abilised) peale Jumala, kui olete
oiglased. Ja kui te seda ei tee - ning te ei suuda seda iial teha - siis
kartke tuld (porgut), mille kutteks on inimesed ja kivid ja mis on
uskumatute jaoks valmis pandud. (O Muhammed ^) anna head
uudised edasi neile, kes usuvad ning teevad haid tegusid, nende jaoks on
aiad (paradiis), milles voolavad joed ..." (2:23-25)
Sellest ajast, kui 14 sajandit tagasi Koraan ilmutati, ei ole keegi veel suutnud
kirjutada uhtki peatiikki, mis kaugeltki sarnaneks Koraanile, kuna Koraanis
on koos ilu, eriline stiil, riimiosavus, suursugusus, oiglane seadusandlus,
tanapaeval adekvaatseks tunnistatud teaduslik informatsioon, toeks saanud
ettekuulutused ja palju muudki, nagu alles hiljuti avastatud matemaatiline
kood, mille kohaselt iga sona on Koraanis loetud (naiteks sona paev 365
korda, sona kuu 12 korda ja mees ning naine molemad vordselt 24 korda) ja
omal kohal. Koraani luhirn peatukk sisaldab vaid kiimme sona, kuid
sellegipoolest ei ole keegi suutnud vastata valjakutsele seda jaljendada.
*->
ce ^ ^ ;^ ^ m m m m m & i® ®> m m & $>
Koraani koige liihem peatukk (nr. 108) koosneb kiimnest sonas.
Sellegipoolest ei ole keegi siiani suutnud vastata valjakutsele ja kirjutada
peatukk, mis sarnaneks Koraani peatukkidele.
Muhammedil ^ oli uskumatute araablaste seas vaenlasi, kes uritasid sellele
valjakutsele vastata [1] toestamaks, et Muhammed ^ ei ole Jumala saadik.
Kuid kuigi Koraan oli ilmutatud nende oma keeles ja dialektis ning tolle aja
araablased olid vaga tuntud oma hammastava, siiani loetava ja imetletava
luulekunsti poolest, pidid nad koik leppima nurjumisega [2].
32
(3) Piibli ennustus islami prohveti
Muhammedi M tulekust
Piibli ettekuulutused prohvet Muhammedi
oigsusest nendele, kes usuvad Piiblisse.
tulekust on toendiks islami
5 Moosese raamatus raagib Mooses sellest, mida Jumal talle on oelnud,
jargnevalt: „Ma aratan neile uhe prohveti nende vendade keskelt,
niisuguse nagu sina, ja ma panen oma sonad ta suhu ja ta raagib neile
koik, mis mina teda kasin! Ja kes ei kuula mu sonu, mis ta raagib minu
nimel, sellelt nouan mina ise aru!" (5
Mo. 18:18-19) [3]
Nendest varssidest voime jareldada, et
antud ettekuulutuses mainitud prohvetil
peavad olema jargmised tunnused:
1) Ta on nagu Mooses.
2) Ta tuleb iisraellaste vendade,
seega ismaeliitide seast.
3) Jumal paneb Oma sonad selle
prohveti suhu ning ta iitleb, mida Jumal
teda kasib.
Uurigem neid tunnuseid lahemalt.
[1] Vaata - Al-Zarkashy. Al-borhan fi uluum al-Qur'an, Koide 2, Ik. 224
[2] Vaata - Al-Zarkashy. Al-borhan fi uluum al-Qur'an. Koide 2, Ik. 226
[3] Vaata - Piibel, Vana ja Uus Testament. Finnish Bible Society, 1991, Ik.
192
1) Prohvet nagu Mooses:
Ei ole olnud kahte prohvetit, kes oleksid olnud sarnasemad kui Mooses ja
Muhammed sBI: molemale anti koikeholmav seadus ja opetus paremaks
eluks, molemad olid sunnitud oma vaenlase vastu astuma ning voitsid alati
imelisel moel, molemad said nii prohveti kui ka rahva juhi staatuse,
molemad juhtisid oma rahva vaenulikust keskkonnast valja. Mooses ja
Jeesus erinevad mitte ainult eelmainitu pohjal vaid ka muudel olulistel
pohjustel, nagu loomulik siind, perekonnaelu jne. Mooses ja Muhammed -3M
surid, kuid Jeesus mitte. Veelgi enam, Jeesuse jargijad on pidanud teda
Jumala pojaks ja mitte iiksnes prohvetiks, nagu seda olid Mooses ja
Muhammed tm ja nagu moslemid usuvad, et seda oli ka Jeesus. Seega kaib
33
antud ennustus Muhammedi Ssl ja mitte Jeesuse kohta, kuna Muhammedil
ill on palju rohkem sarnasusi Moosesega, kui seda on Jeesusel.
Uues Testamendis (Johannese evangeeliumis) naeme, et juudid ootasid
kolme erineva ennustuse taitumist: 1) Kristuse tulekut, 2) Eelija tulekut, 3)
prohveti tulekut. See on selgesti nana kolmest kusimusest, mis esitati Ristija
Johannesele: „Ja see on Johannese tunnistus, kui juudid lakitasid
Jeruusalemast preestreid ja leviite temalt ktisima: „Kes sa oled?" Tenia
tunnistas ega salanud mitte, vaid titles: „Mina ei ole Kristus!" Ja nad
ktisisid temalt: „Kes siis? Oled sa Eelija?" Tema vastas: „Ei ole!" -
„01ed sina see prohvet?" Tema vastas: „Ei!"" (Jh. 1:19-21) Kui vaadata
Piibli markmetesse, siis on seal kirjas, et Jh. 1:21 raagitavast prohvetist on
juttu ka 5 Mo. 18:15 ja 18:18. [1] Sellest voib jareldada, et Jeesus Kristus ei
ole see prohvet, kellest on juttu 5 Mo. 18:18.
2) Israellaste vendade seast:
Aabrahamil oli kaks poega - Ismael ja Iisak (1 Mo. 21). Ismaelist sai
araablaste esiisa ja Iisakust juutide esiisa. Prohvet, kellest juttu oli, ei
pidanud tulema juutide endi, vaid nende vendade, seega ismaeliitide seast.
Seega sobib Muhammed ^ Ismaeli jareltulijana ettekuulutuses mainitud
prohvetiks.
[1] Vaata markmeid Jh.l:21 kohta - Piibel, Vana ja Uus Testament. Finnish
Bible Society, 1991, Ik. 1029
Ka Jesaja 42:1-13 raagib Jumala „sulasest", tema „valjavalitust" ja
sonumitoojast, kes kehtestab oiguse seaduse. „Tema ei norke ega murdu,
kuni ta maa peal on rajanud oiguse ja saared ootavad tema opetust!"
(Js. 42:4) Varss 11 seostab selle oodatud sonumitooja Keedari
jareltulijatega („Tostku haalt korb ja selle linnad, ktilad kus Keedar
elab!"). Kes oli Keedar? 1 Mo. 25:13 kohaselt oli Keedar Ismaeli teine
poeg, prohvet Muhammedi ^ otsene esiisa.
3) Jumal paneb Oma sonad selle prohveti suhu:
Jumala sonad (Koraan) pandi toesti Muhammedile ^ suhu. Jumal saatis
ingel Gaabrieli Muhammedile ^ Koraani tapseid sonu opetama ning ette
lugema. Seega ei ole Koraani sonad Muhammedi ^ enda omad. Need ei
tulnud tema oma motetest, vaid pandi talle suhu ingel Gaabrieli poolt.
Muhammedi -3M eluajal ning tema jarelvalve all oppisid ta kaaslased samuti
Koraani pahe ning kirjutasid selle ka koiksugustele tol ajal saada olevatele
materjalidele iiles.
34
Pange tahele, et Jumal on Piibli ettekuulutuses oelnud: „Ja kes ei kuula mu
sonu, mis ta raagib minu nimel, sellelt nouan mina ise aru!" (5 Mo.
18:19) See tahendab, et igaiiks, kes usub Piiblisse, peab uskuma ka sellesse,
mida on oelnud prohvet Muhammed !s§S.
(Rohkema teabe saamiseks Muhammedi ^ kohta Piiblis, kulastage
Interneti-lehekiilge www.islam-guide.com/mib)
(4) Koraani varsid, milles on juttu nuudseks teoks
saanud tulevikusundmustest
Uks naide Koraani poolt ette ennustatud tulevikusundmuste kohta, mis ka
teoks said, on roomlaste voit parslaste iile kolme kuni iiheksa aasta jooksul
peale seda, kui roomlased olid parslaste kaest liiiia saanud. Jumal on
Koraanis oelnud:
„Roomlased on (Araabia poolsaarele) lahimal maal liiiia saanud ja nad
saavad BIDD'i (kolme kuni iiheksa aasta) jooksul voidukad olema ..."
(30:2-4)
Mida iitleb ajalugu meile nende sodade kohta? Raamat nimega „History of
the Byzantine state" raagib sellest, et roomlaste armee sai Antiochi all 613.
aastal kovasti liiiia ja sellest tulenevalt marssisid parslased igal rindel kiirelt
edasi. [1] Sel ajal oli raske ette kujutada, et roomlased voiksid veel parslasi
liiiia, kuid Koraan ennustas ette, et kolme kuni iiheksa aasta jooksul saavad
roomlased voidukad olema. Aastal 622, iiheksa aastat peale roomlaste suurt
kaotust, kohtusid roomlased ja parslased Armeenia territooriumil. Voitluse
tulemuseks oli roomlaste otsustav voit parslaste iile ja seda esmakordselt
peale 613. aasta liiiiasaamist. [2] Ennustus laks taide, nagu Jumal oli seda
Koraanis lubanud.
Koraanis ja kokku kogutud Muhammedi ^ opetustes on veel palju
ettekuulutusi, mis on hiljem taide lainud.
(5) Prohvet Muhammedi M
poolt toime pandud imed
Jumala loal on prohvet Muhammed ^ korda saatnud palju imesid, milledel
oli alati palju tunnistajaid. Naiteks:
• Kui Meka uskumatud noudsid prohvet Muhammedilt ^ imet, naitas
ta neile kuu lohenemist. [3]
35
• Veel uks paljude imede seast oli vee voolamine prohvet Muhammedi
^ sormede vahelt, kui ta kaaslased januseks muutusid ja neil oli anumas
vaid tilgake vett. Nad tulid prohveti juurde ning utlesid, et neil ei ole
joomiseks ega rituaalseks pesemiseks vett, valja arvatud tilgake anumas.
Muhammed 3§1 pani oma kae anumasse ning vesi hakkas ta sormede vahelt
purskama. Nad joid ning teostasid oma rituaalse pesemise. Neid oli kokku
tuhat viissada inimest. [4]
Sarnaseid naked on veel palju.
[1] Ostrogorsky. History of the Byzantine state. Lk 95
[2] Ostrogorsky. History of the Byzantine state. Lk. 100-101 ja Sykes.
History of Persia. Koide 1, lk. 483- 484. Samuti - The new Encyclopaedia
Britannica. Micropaedia, koide 4, lk. 1036
[3] Edastatud kogumikes - „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 3637, ja „Sahih
Muslim", hadith nr. 2802
[4] Edastatud kogumikes - „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 3576, ja „Sahih
Muslim", hadith nr. 1856
(6) Muhammedi M lihtne elu
Kui vorrelda Muhammedi ^ elu enne ja parast tema prohvetliku misjoni
algust, voib jareldada, et on moistusevastane pidada Muhammedi ^
valeprohvetiks, kes vaitis end olevat prohveti vaid materjaalsete hiivede,
tahtsuse, hiilguse voi voimu saavutamiseks.
Enne prohvetimisjonit ei olnud Muhammedil ^ mingeid majanduslikke
probleeme. Eduka ja maineka kaupmehena oli tal piisavalt hea sissetulek.
Parast misjoni alustamist tema materiaalne olukord halvenes oluliselt. Et
seda paremini moista, uurigem pogusalt jargmisi utluseid tema elu kohta:
■ Aisha, Muhammedi ^ naine, titles oma vennapojale: „Me voisime naha
kolme noorkuud kahe kalendrikuu jooksul ilma, et oleksime prohveti
majades (toidu valmistamiseks) tule suudanud." Vennapoeg kiisis: „Tadi,
mis teil elu sees hoidis?" Ta vastas: „Need kaks musta asja: datlid ja vesi,
kuid prohvetil olid moned naabrid Ansar'i hoimust, kel olid piimakaamlid ja
nad tavatsesid prohvetile veidi nende piima saata."[l]
■ Sahl Ibn Saad, uks Muhammedi ^ kaaslastest, titles: „Jumala prohvet ei
nainud peenest jahust valmistatud leiba ajast, mil Jumal ta (prohvetina)
saatis kuni tema surmani." [2]
36
■ Aisha, Muhammedi sHI naine, titles: „Prohveti madrats, millel ta magas,
oli valmistatud nahast ja taidetud datlipalmi kiududega." [3]
■ Amr Ibn Al-Hareth, iiks Muhammedi ^ kaaslastest, titles, et kui
prohvet suri, ei jatnud ta ei raha ega midagi muud peale oma valge
ratsamuula, oma relvade ja tiiki maad, mille ta andis heategevuseks. [4]
[1] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2972, ja „Sahih Al-
Bukhari", hadith nr. 2567.
[2] Edastatud kogumikes „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 5413, ja „At-
Tirmizi", hadith nr. 2364.
[3] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2082, ja „Sahih Al-
Bukhari", hadith nr. 6456.
[4] Edastatud kogumikes „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 2739, ja „Musnad
Ahmad", hadith nr. 17990.
Muhammed ^M elas sellist rasket elu kuni surmani, kuigi moslemite
riigikassa oli tema kasutuses, suurem osa Araabia poolsaarest oli enne tema
surma moslemite kaes ja parast kaheksateist aastat kestnud missiooni olid
moslemid viimaks voidukad.
Kas oleks sellises olukorras voimalik, et Muhammed ^ vaitis end olevat
prohveti vaid staatuse, tahtsuse ja voimu saavutamiseks? Iha staatuse ja
voimu nautimise jarele seostub tavaliselt hea toidu, peene riietuse,
suurejooneliste paleede, paljude valvurite ja vaieldamatu autoritaarsusega.
Kas iikski neist naitajatest iseloomustab Muhammedi ^ elu? Jargnevalt
heidaksime pilgu tema elule, et aidata sellele kiisimusele vastust leida.
Vaatamata oma kohustustele prohveti, opetaja, riigimehe ja kohtunikuna
tavatses Muhammed ^ oma kitse liipsta [1], oma riideid paigata, oma
jalanousid parandada [2], kodutoodes aidata [3] ja vaeseid kiilastada, kui
need haigestusid [4]. Ka aitas ta oma kaaslasi kraavi kaevamisel,
eemaldades koos nendega liiva [5]. Tema elu oli imestusvaarne naide
lihtsusest ja alandlikkusest.
Muhammedi ^ jargijad armastasid, austasid ja usaldasid teda
hammastamapaneval maaral. Siiski rohutas ta alati, et jumaldada tohib vaid
Jumalat ja mitte teda isiklikut. Anas, iiks Muhammedi ^ kaaslastest, titles,
et ei olnud iihtki inimest, keda nad oleksid armastanud rohkem kui
Muhammedi ^. Siiski, kui ta nende juurde tuli, ei tousnud nad tema auks
piisti, kuna ta ei sallinud, et tema auks piisti toustaks [6], nagu inimesed
tavaliselt tahtsate isikute saabumisel teevad.
37
Kaua enne seda, kui islamil oli iildse mingi valjavaade edule, alles
Muhammedi iHl ning tema kaaslaste piinamise, kannatuste ja tagakiusamise
pika ning piinarikka ajastu alguses, sai ta huvitava pakkumise. Meka
paganlike valitsejate saadik Otba tuli tema juurde ja titles: „... Kui sa soovid
raha, kogume sulle piisavalt raha, nii et sinust saaks rikkaim meie seast. Kui
sa soovid voimu, votame sind oma juhiks ega otsusta midagi sinu
heakskiiduta. Kui sa soovid kuningriiki, kroonime sind oma kuningaks ..."
[1] Edastatud kogumikus „Musnad Ahmad", hadith nr. 25662.
[2] Edastatud kogumikes „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 676, ja „Musnad
Ahmad", hadith nr. 25517.
[3] Edastatud kogumikes „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 676, ja „Musnad
Ahmad", hadith nr. 23706.
[4] Edastatud kogumikus „Muwatta Malik", hadith nr. 531.
[5] Edastatud kogumikes „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 3034, „Sahih
Muslim", hadith nr. 1803,
ja „Musnad Ahmad", hadith nr. 18017.
[6] Edastatud kogumikes „Musnad Ahmad", hadith nr. 12117, ja „At-
Tirmizi", hadith nr. 2754.
Vastutasuks selle eest nouti Muhammedilt 3§1 vaid uht - loobuda inimeste
kutsumisest islamisse ja Jumala partneriteta kummardamisse. Kas poleks
selline pakkumine sellele ahvatlev, kes puudleb maise hiive poole? Kas
Muhammed iH kahtles, kui see pakkumine talle tehti? Kas ta liikkas selle
tagasi tingivat strateegiat kasutades, jattes ukse avatuks parematele
pakkumistele? Tema vastus oli jargnev: {Armulise, Halastaja Jumala
nimel.} Ja ta deklameeris Otba'le Koraani varsid 41:1-38 [1]. Jargnev on
osa neist varssidest:
„Ilmutus Armuliselt Halastajalt (Jumalalt). Raamat, mille varsid on
iiksikasjalikult lahti seletatud. Araabiakeelne Koraan (retsitatsioon,
opetus) inimestele, kes moistavad, mis teavitab headest uudistest ja
hoiatab. Siiski, enamus neist poorduvad sellest ara - nad ei kuule."
(41:2-4)
Teisel korral, vastuseks oma onu palvele lopetada inimeste islamisse
kutsumine, oli Muhammedi 3if vastus sama otsusekindel ja siiras: {Onu,
ma vannun Jumala nimel, et kui nad vastutasuks sellest (inimeste
kutsumisest islamisse) loobumise eest asetaksid mu paremasse katte
paikese ja mu vasakusse katte kuu, ei jataks ma seda (islamit), kuni
Jumal paneb selle voidutsema voi mina hukkun seda kaitstes.} [2]
Muhammed £3§ ja tema vahesed jargijad ei kannatanud kolmteist aastat
uksnes tagakiusamise all, vaid uskmatud uritasid Muhammedi ^ isegi
38
mitmel korral tappa. Kord tiritasid nad teda tappa kukutades talle pahe
kivirahnu, mis oli nii suur, et seda jaksas vaevalt tiles tosta [3]. Teisel korral
tiritasid nad teda tappa, mtirgitades tenia toidu [4]. Mis voiks oigustada
sellist kannatuste- ja ohverdusterikast elu, ka siis, kui ta oma vastaste tile
voidutses? Mis voiks seletada alandlikkust ja suuremeelsust, mida ta naitas
tiles oma hiilgavatel hetkedel, kui ta rohutas, et edu on saavutatud vaid
Jumala abiga, mitte tema enda geniaalsuse tottu? Kas need on voimuahne
voi enesekeskse inimese omadused?
[1] Ibn Hesham. Al-serah al-nabaweyyah. Koide 1, Ik. 293-294
[2] Ibn Hesham. Al-serah al-nabaweyyah. Koide 1, Ik. 265-266
[3] Ibn Hesham. Al-serah al-nabaweyyah. Koide 1, Ik. 298-299
[4] Edastatud kogumikes „A1-Daremey", hadith nr. 68, ja „Abu-Dawud",
hadith nr. 4510
(7) Islami fenomenaalne kasv
Kaesoleva peattiki lopus oleks ehk sobilik valja tuua tiks oluline mark islami
toe kohta. On teada-tuntud fakt, et islam on maailmas koige kiiremini
kasvav religioon. Jargnevalt on valja toodud moned tahelepanekud selle
nahtuse kohta, USA naitel:
■ „Islam on koige kiiremini kasvav religioon Ameerikas, teejuht ja
stabiilsuse tugisammas paljudele meie inimestele..." (Hillary Rodham
Clinton. Los Angeles Times) [1].
■ „Moslemid on maailma koige kiiremini kasvav kogukond..." (The
Population Reference Bureau. USA Today) [2].
■ „Islam on riigi koige kiiremini kasvav religioon." (Geraldine Baum,
Newsday religioonikirjanik. Newsday) [3].
■ „Islam, Ameerika Uhendriikides koige kiiremini kasvav religioon ..."
(Ari L. Goldman. New York Times) [4].
Antud nahtus viitab sellele, et islam on toepoolest religioon Jumalalt. On
pohjendamatu moelda, et nii paljud inimesed erinevatest maadest ja
kultuuridest on islamisse poordunud ilma hoolika kaalutlemise ja stigava
motiskluseta enne jareldusele joudmist, et islam on tode. Need usku
poordujad on park erinevatest maadest, tihiskonnaklassidest, rassidest ja
eludest. Nende hulgas on teadlasi, professoreid, filosoofe, ajakirjanikke,
poliitikuid, naitlejaid sportlasi jne.
Kaesolevas peattikis toodud punktid moodustavad vaid osa
toendusmaterjalist, mis toetab seda, et Koraan on Jumala sona, et
39
Muhammed sil on toepoolest Jumala poolt saadetud prohvet ja islam on
toesti religioon Jumalalt.
[1] Stammer, Larry B., ajalehe Times religioonikirjanik. First lady breaks
ground with moslems. Los Angeles Times, Home Edition, Metro Section,
PartB, 31.mai, 1996, Ik. 3.
[2] Kenny, Timothy. Elsewhere in the world. USA Today, Final Edition,
News Section, 17. veebruar, 1989, Ik. 4A.
[3] Baum, Geraldine. For love of Allah. Newsday, Nassau and Suffolk
Edition, Part II, 7. marts, 1989, Ik. 4.
[4] Goldman, Ari L. Mainstream islam rapidly embraced by black
Americans. New York Times, Late City Final Edition, 21. veebruar, 1989,
Ik.
40
Teine peatukk
MONED ISLAMI HUVED
Islam annab nii iiksikisikule kui ka kogu uhiskonnale mitmed hiived.
Kaesolevas peatiikis on juttu monedest hiivedest, mida iikikisik labi islami
voib saada.
(1) Uks igavesse Paradiisi
Jumal on Koraanis oelnud:
„Ja anna (Muhammed 3S) head uudiseid edasi neile, kes usuvad ja
teevad haid tegusid. Nende jaoks on aiad (Paradiis), milles voolavad
joed ..."(2:25)
Jumal on ka oelnud:
„Jookske uksteise voidu Issanda andestuse ja paradiisi nimel, mille
laius on nagu taeva ja maa laius, loodud nende jaoks, kes usuvad
Jumalasse ja Tenia sonumitoojatesse ..." (57:21)
Prohvet Muhammed ^ on oelnud, et madalaimal auastmel oleval
paradiisielanikul saab olema kiimme korda nii palju, kui tal oli selles
maailmas [1], ja ta saab koik, mida ihaldab, ja kiimme korda nii palju [2].
Prohvet Muhammed Ssl titles veel: {Jala suurune koht Paradiisis on
parem kui kogu maailm ja see, mis selles leidub.} [3] Ta titles ka:
{Paradiisis on seda, mida ukski silm pole nainud, ukski korv kuulnud ja
mille peale ukski inimmoistus pole tulnud.} [4]
[1] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 186, ja „Sahih Al-
Bukhari", hadith nr. 6571.
[2] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 188, ja „Musnad
Ahmad", hadith nr. 10832.
[3] Edastatud kogumikes „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 6568, ja „Musnad
Ahmad", hadith nr. 13368.
[4] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2825, ja „Musnad
Ahmad", hadith nr. 8609.
Ta titles veel: {Koige armetum inimene maailmas neist, kes on Paradiisi
maaratud, kastetakse korraks Paradiisi. Siis kusitakse temalt:
„Aadama poeg, kas sa oled eales nainud kannatusi? Kogenud raskusi?"
41
Ja ta vastab: „Ei, Issand, Jumala nimel mitte! Ma ei kannatanud iial
ega kogenud kunagi raskusi.}[l]
Kui sa sisened Paradiisi, elad sa vaga onnelikku elu ilma haiguse, valu,
kurbuse ja surmata. Jumal on sinuga rahul ja sa elad seal igavesti. Jumal on
Koraanis oelnud:
„Kuid need, kes usuvad ja teevad haid tegusid, need Me votame vastu
aedadesse (Paradiisi), milles voolavad joed, ja kuhu nad jaavad
igaveseks." (4:57)
(Rohkema informatsiooni saamiseks Paradiisi ja elu kohta parast surma,
kulastage palun Interneti-lehekiilge www.islam-guide.com/hereafter)
(2) Paasemine porgutulest
Jumal on Koraanis oelnud:
„Toesti, need, kes ei usu ja surevad uskmatutena - ka maatait kulda ei
voetaks nende iihegi kaest vastu, kui moni neist pakuks seda
lunarahaks. Nad saavad piinarikka karistuse osaliseks ja neil ei ole
uhtki abistajat." (3:91)
See elu on meie ainus voimalus Paradiisi koha voitmiseks ning Porgutulest
pogenemiseks, sest kui keegi sureb uskmatuna, ei ole tal teist voimalust siia
maailma tagasi tulla, et uskuda. Jumal on Koraanis uskmatute Viimse
Kohtupaeva kohta oelnud:
„Kui sa vaid naeksid seda, kui nad seisavad (Porgu)tule ees ja utlevad:
„Kui me vaid saaksime (maailma) tagasi poorduda! Me ei hulgaks meie
Issanda marke, vaid oleksime tihed usklike seast!"" (6:27)
Kuid kellelgi ei ole seda teist voimalust.
[1] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2807, ja „Musnad
Ahmad", hadith nr. 12699.
Prohvet Muhammed SPl titles: {Koige onnelikum inimene maailmas
nende hulgast, kes on viimsel kohtupaeval tulle (porgusse) maaratud,
kastetakse korraks tulle. Siis kusitakse temalt: „Aadama poeg, kas sa
oled eales nainud midagi head? Kogenud onnistust?" Ja ta vastab: „Ei,
Issand, Jumala nimel mitte!"}[l]
42
(3) Toeline onn ja sisemine rahu
Toelist onne ja rahu voib leida vaid selle maailma Looja ja Alalhoidja
nouetele alludes. Jumal on Koraanis oelnud:
„Toesti, Jumala meenutamises peitub siidamete
rahu." (13:28)
Teisest kiiljest, kes Koraanist ara poordub, selle elu
siinses maailmas saab olema tais raskusi. Jumal on
oelnud:
„Kuid kes poordub ara Minu Meenutajast
(Koraanist) [2], sellel saab olema raske elu ja Viimsel
Kohtupaeval tostame ta tiles pimedana." (20:124)
See voib seletada, miks moned inimesed, kes naudivad
raha eest voimaldatavaid materiaalseid huvesid,
sooritavad enesetapu. Vaadake aga Cat Stevens'it
(praeguse nimega Yusuf Islam), kes oli tuntud poplaulja
ja teenis monikord isegi rohkem kui 150 000 dollarit esinemise eest. Parast
seda, kui ta islamisse poordus, leidis ta toelise onne ja rahu, mida tal
materiaalses edus leida ei onnestunud. [3]
[1] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2807, ja „Musnad
Ahmad", hadith nr. 12699.
[2] st. ta ei usu Koraani ega kaitu selle kaskude jargi.
[3] Juhul, kui soovite kiisida Cat Stevens'ilt (Yusuf Islam) tunnete kohta,
mis valdasid teda parast islamisse poordumist, siis tema praegune
postiaadress on: 2 Digswell Street, London N7 8JX, United Kingdom.
Islamisse poordunud inimeste lugude lugemiseks kiilastage palun Interneti-
lehekulge www.islam-guide.com/stories voi vaadake raamatut pealkirjaga
„Why islam is our only choice" [1]. Sellelt Interneti-lehekiirjelt ja sellest
raamatust leiab erinevatest maadest, erineva tausta ja haridustasemega
inimeste motteid ja tundeid.
43
(4) Andestus koikide eelnevate pattude eest
Islamisse poordudes andestab Jumal inimesele koik tema eelnevad patud ja
kuriteod. Mees nimega Amr tuli prohvet Muhammedi e£I juurde ja
titles: „Anna mulle oma parem kasi, et ma voiksin anda sulle oma
ustavuse tootuse." Prohvet 36 sirutas parema kae valja. Amr aga
tombas oma kae tagasi. Prohvet ^ ktisis: {„Mis sinuga juhtus, Amr?"}
Ta vastas: „Ma kavatsen oma tingimuse maarata." Prohvet ^ ktisis:
{„Mis tingimuse sa kavatsed esitada?"} Amr vastas: „Et Jumal
andestaks minu patud." Prohvet ^ vastas: {„Kas sa siis ei teadnud, et
islamisse poordumine kustutab koik eelnevad patud?"} [2]
Parast islamisse poordumist tasutakse inimesele tema heade ja halbade
tegude eest vastavalt prohvet Muhammedi ^ jargnevale utlusele: {Teie
Issand, kes on Onnistatud ja Korge, on Koige Armulisem. Kui keegi
plaanib teha hea teo, kuid ei tee seda, pannakse talle kirja hea tegu. Ja
kui ta selle teoks teeb, pannakse talle kirja ktimne kuni
seitsmesajakordne (tasu) voi veelgi suurem (tasu hea teo eest). Ja kui
keegi plaanib teha halva teo, kuid ei tee seda, laheb talle kirja hea tegu.
Ja kui ta selle teoks teeb, laheb talle kirja tiks halb tegu voi Jumal
eemaldab sellegi.} [3]
[1] See raamat on kirjutatud Muhammad H. Shahidi poolt. Raamatu
eksemplari saamiseks kiilastage palun Interneti-lehekulge www.islam-
guide.com/stories voi votke iihendust mone organisatsiooniga, mille
aadressi leiate raamatu lopust.
[2] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 121, ja „Musnad
Ahmad", hadith nr. 17357.
[3] Edastatud kogumikes „Musnad Ahmad", hadith nr. 2515, ja „Sahih
Muslim", hadith nr. 131.
44
Kolmas peatukk
ULDINE TEAVE ISLAMI KOHTA
Mis on islam?
Islam on religioon, mis kujutab endast Jumala poolt Tema viimasele
prohvetile Muhammedile 981 ilmutatud opetuste omaks votmist ja nende
jargimist.
Moned pohilised islami usutoed
1) Usk Jumalasse:
Moslemid usuvad iihte, ainulaadsesse, vorreldamatusse Jumalasse, kellel ei
ole ei poega ega kaaslast. Kellelgi ei ole oigust teenida kedagi teist peale
Tema. Ta on toeline Jumal ja koik muud jumalused on vaarad. Talle
kuuluvad koige suursugusemad nimed ja iilevad, taiuslikud tunnused. Keegi
ei jaga Tema jumalust, ega Tema tunnuseid. Koraanis kirjeldab Jumal end
nii:
„Utle: „Ta on Jumal, iiks ja ainus. Jumal, igavene, kes ei ole eostanud
ega ole ka eostatud ja Talle ei ole vordset." (112:1-4)
Ei ole oigust poorduda voi palvetada kellegi teise kui Jumala poole, ei ole
oigust appi kutsuda voi mis tahes muul moel ulistada kedagi teist peale
Jumala.
Koraani 112. peatukk araabia kalligraafias.
Vaid Jumal on Koikvoimas, koige Looja, Valitseja ja koige universumis
leiduva Alalhoidja. Ta juhib koiki tegusid. Ta ei soltu millestki, mis on
Tema poolt loodud, kuid koik Tema poolt loodu soltub koigis oma
vajadustes Temast. Ta on koige Kuulja, Nagija ja Teadja. Taiuslikul viisil
45
holmavad tema teadmised koike, nii avalikku kui ka salajast. Ta teab, mis on
juhtunud, mis juhtub ja kuidas juhtub. Koik siin maailmas siinnib vaid Tema
tahtel. Mida iganes Ta soovib, see on, ja mida iganes Ta ei soovi, seda ei ole
ja ei saa ka kunagi olema. Tema tahe on iile koige loodu tahte. Tal on voim
koige iile ja Ta on koigeks voimeline. Ta on koige Halastavam, Armulisem
ja Lahkem. Prohvet Muhammed iH titles, et Jumal on Oma loodu suhtes
halastavam kui ema oma lapse suhtes [1]. Jumal on kaugeltki vaba
ebaoiglusest ja tiiranniast. Ta on koige Targem koikides Oma tegudes ja
maarustes. Kui keegi Jumalalt midagi soovib, voib ta kiisida Jumalalt otse,
ilma et peaks paluma kellelgi teisel tema eest Jumalale kosta. Jumal ei ole
Jeesus ja Jeesus ei ole Jumal [2]. Ka Jeesus ise liikkas selle vaite tagasi.
Jumal on Koraanis oelnud:
[1] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2754, ja „Sahih Al-
Bukhari", hadith nr. 5999.
[2] Associated Press raporteeris Londonis, 25. juunil, 1984, et enamus
anglikaani piiskoppidest, kelle hulgas televisiooniprogramm uuringu labi
viis, iitlesid: „Kristalsed ei ole kohustatud uskuma, et Jeesus Kristus oli
Jumal." Kiisitleti Inglismaa 39st piiskopist 31 piiskoppi. Raport teatas veel,
et 19 piiskoppi 31st iitlesid, et on piisav pidada Jeesust „Jumala iilimaks
esindajaks." Kiisitluse viis labi Londoni Weekend Televisiooni iganadalane
religioosne programm „Credo".
„Toesti, need on uskmatud, kes on oelnud: „Jumal on Messias (Jeesus),
Maarja poeg." Messias titles: „Iisraeli lapsed, teenige Jumalat, minu
Issandat ja teie Issandat. Kes lisab Jumalat teenides Talle kaaslasi,
sellele on Jumal keelanud Paradiisi ja tema koduks on (Porgu)tuli.
Keelust tileastujatel [1] ei saa olema tihtki abistajat." (5:72)
Jumal ei ole kolmainsus. Ta on Koraanis oelnud:
„Toesti, need on uskmatud, kes titlevad: „Jumal on tiks kolmest
(kolmainsuses)," kui pole tihtki Jumalat peale Tema. Kui nad ei loobu
sellest, mida nad raagivad, siis toesti, piinarikas karistus saab osaks
uskmatutele nende seast. Kas nad toesti ei kahetse pigem pattu Jumala
ees ega palu tema andestust? Sest Jumal on koige Andestavam,
Halastavam. Messias (Jeesus), Maarja poeg, oli koigest sonumitooja..."
(5:73-75)
Islam ei noustu sellega, et Jumal seitsmendal loomispaeval puhkas, et Ta
iihega oma inglitest maadles, et Ta on kuri vandenoulane inimkonna vastu
voi et ta kehastub mis tahes inimolendis. Ka hiilgab islam Jumalale mis
tahes inimvormi omistamise. Koike seda peetakse Jumalat teotavaks. Jumal
46
on Korgeim. Ta on kaugeltki vaba igasugusest ebataiusest. Ta ei ole iial
kurnatud ega unine ja Ta ei maga mitte kunagi.
Araabiakeelne sona „ Allah" tahendab Jumalat (iiks ja ainus toeline Jumal,
kes loi kogu universumi). See sona „AHah" on Jumala nimetus, mida
kasutavad koik araabia keele raakijad, nii araabia moslemid kui kristlased.
Araabiakeelne sona „AHah" esineb Koraanis mitutuhat korda. Aramea
keeles, mis on araabia keelega lahedases suguluses ja mida Jeesus
tavaparaselt koneles [2], viidatakse Jumalale samuti kui Allahile.
2) Usk inglitesse:
Moslemid usuvad inglite olemasolusse ja seda, et nad on austatud olendid.
Inglid teenivad iiksnes Jumalat, kuuletuvad Talle ja tegutsevad vaid Tema
kasul. Inglite hulgas on Gaabriel, kes toi Koraani Muhammedile ^.
[1] Keelust uleastujate hulka kuuluvad ka poluteistid.
[2] NIV compact dictionary of the bible. Douglas, Ik. 42.
3) Usk Jumala poolt ilmutataud raamatutesse:
Moslemid usuvad, et Jumal ilmutas Oma prohvetitele raamatud toestuseks ja
juhiks inimkonnale. Nende raamatute hulgas on Koraan, mille Jumal ilmutas
prohvet Muhammedile ^. Jumal on taganud Koraani kaitse igasuguse
rikkumise ja moonutamise eest. Jumal on oelnud:
„Toepoolest, Meie saatsime Meenutaja (Koraani) ja Me kindlasti
kaitseme seda (rikkumise eest)." (15:9)
4) Usk prohvetitesse ja Jumala sonumitoojatesse:
Moslemid usuvad prohvetitesse ja Jumala sonumitoojatesse, alates
Aadamast, kaasa arvatud Noa, Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Mooses ja
Jeesus (rahu olgu nendega). Kuid Jumala viimane sonum inimesele, igavese
sonumi taaskinnitus, ilmutati prohvet Muhammedile ^. Moslemid usuvad,
et Muhammed ^ on viimane Jumala poolt saadetud prohvet, nagu Jumal on
oelnud:
„Muhammed ei ole teie hulgast uhegi mehe isa, vaid ta on Jumala
sonumitooja ja viimane prohvetite seast ..." (33:40)
Moslemid usuvad, et koik prohvetid ja sonumitoojad olid loodud
inimolendid, kellel ei olnud mingeid jumalikke omadusi.
47
5) Usk viimsesse kohtupaeva:
Moslemid usuvad viimsesse kohtupaeva (iilestousmispaeva), mil koik
inimesed aratatakse iiles Jumala kohtuotsuseks, mis tehakse nende usu ja
tegude pohjal.
6) Usk Al-Qadar'isse:
Moslemid usuvad Al-Qadafisse. ehk jumalikku ettemaaratusse. Kuid see
usk jumalikku ettemaaratusse ei tahenda, et inimestel poleks vaba tahet.
Moslemid usuvad, et Jumal on andnud inimolenditele vaba tahte. See
tahendab, et nad voivad valida oige ja vale vahel ja nad on oma valikute eest
vastutavad.
Usk jumalikku ettemaaratusse sisaldab usku nelja Jumala omadusse: 1)
Jumal teab koike. Ta teab, mis on juhtunud ja mis juhtub. 2) Jumal on iiles
taheldanud koik, mis on juhtunud ja mis juhtub. 3) Mida Jumal soovib, et
juhtuks, see juhtub, ja mida ta ei soovi, et juhtuks, see ei juhtu. 4) Jumal on
koige Looja.
(Island usutodede kohta rohkema informatsiooni saamiseks kiilastage
Interneti-lehekiilge www.islam-guide.com/beliefs)
Kas on peale Koraani olemas moni
muu ptiha teabeallikas?
Jah - Sunna (see, mida prohvet Muhammed !sil titles, tegi voi heaks kiitis
voi keelas) on teine teabeallikas islamis. Sunna koosneb hadith'idQSt, mis on
prohvet Muhammedi sil kaaslaste poolt usaldusvaarselt edastatud jutustused
selle kohta, mida ta titles, tegi voi heaks kiitis. Usk Sunnasse on islami iiks
pohiline usutode.
Naiteid prohvet Muhammedi M utlustest
■ {Usklikud on oma armastuses, armulikkuses ja headuses teineteisele
nagu inimkeha: kui moni selle osa on haige, jagab kogu keha selle
unetust ja palavikku.} [1]
■ {Ideaalseimad usklike seas on oma usus need, kes on parima
moraaliga. Ja parimad nende hulgast on need, kes on parimad oma
naiste vastu.} [2]
■ {Keegi teist ei ole oige usklik seni, kuni ta soovib oma vennale seda,
mida ta endale soovib.} [3]
48
■ {Halastajatele halastatakse Koige Halastavama poolt. Halastage
neile, kes on maa peal, ja Jumal halastab ka teile.} [4]
■ {Ka oma vennale naeratamine on heategu ...} [5]
■ {Ka hea sona on heategu.} [6]
[1] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2586, ja „Sahih Al-
Bukhari", hadith nr. 6011.
[2] Edastatud kogumikes „Musnad Ahmad", hadith nr. 7354, ja „At-
Tirmizi", hadith nr. 1162.
[3] Edastatud kogumikes „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 13, ja „Sahih
Muslim", hadith nr. 45.
[4] Edastatud kogumikes „At-Tirmizi", hadith nr. 1924, ja „Abu-Dawud",
hadith nr. 4941.
[5] Edastatud kogumikus „At-Tirmizi", hadith nr. 1956.
[6] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 1009, ja „Sahih Al-
Bukhari", hadith nr. 2989.
■ {See, kes usub Jumalasse ja Viimsesse Paeva (Kohtupaeva), peaks
tegema head oma naabrile.} [1]
■ {Jumal ei moista kohut teie valimuse ega rikkuse pohjal, vaid Ta
vaatab teie stidmetesse ja tegudesse.} [2]
■ {Makske toolisele tema palk enne, kui tema higi kuivab.} [3]
■ {Mees jalutas mooda teed ja oli vaga janune. Joudes kaevuni, laskus
ta sellesse, joi soomu ja tuli tiles. Siis nagi ta koera, kellel keel suust
valja rippus, ptitides muda lakkudes oma janu kustutada. Mees titles:
„See koer tunneb samasugust janu, nagu mina tundsin." Ta laks tagasi
alia kaevu, taitis oma kinga veega ja andis koerale juua. Jumal tanas
teda selle eest ja andis talle tema patud andeks.} Prohvetilt ktisiti:
„Jumala sonumitooja, kas meile tasutakse loomade vastu tiles naidatud
headuse eest?" Ta vastas: {Tasu saab iga elus looma ja inimese suhtes
tiles naidatud headuse eest.} [4]
Mida titleb islam Viimse Kohtupaeva kohta?
Nagu kristlased, nii usuvad ka moslemid, et praegune elu on vaid
ettevalmistus jargmiseks eksistentsiks. Praegune elu on test igale isikule
eluks paras t surma. Saabub paev, mil Jumal havitab kogu unversumi ja
aratab surnud iiles kohtumoistmiseks. See paev saab olema selle elu algus,
mis iial ei lope. See paev on Viimne Kohtupaev. Sel paeval tasub Jumal
koigile inimestele nende usu ja tegude alusel. Need, kes surevad uskudes, et
„Pole teist jumalust peale Jumala ja Muhammed on Jumala
sonumitooja (Prohvet)" ja on moslemid (Jumala tahtele alluvad), saavad
49
sel paeval tasutud ja voetakse igaveseks vastu Paradiisi, nagu Jumal on
oelnud:
[1] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 48, ja „Sahih Al-
Bukhari", hadith nr. 6019.
[2] Edastatud kogumikus „Sahih Muslim", hadith nr. 2564.
[3] Edastatud kogumikus „Ibn Majah", hadith nr. 2443.
[4] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2244, ja „Sahih Al-
Bukhari", hadith nr. 2466
„Ja need, kes usuvad ja teevad haid tegusid, neist saavad Paradiisi
elanikud ja nad elavad seal igavesti." (2:82)
Kuid need, kes surevad uskumata, et „Pole teist jumalust peale Jumala ja
Muhammed on Jumala sonumitooja (Prohvet)" voi ei ole moslemid,
kaotavad paradiisi igaveseks ja saadetakse Porgutulle, nagu Jumal on
oelnud:
„Ja see, kes otsib religiooniks muud peale Islami (Jumala tahtele
allumise), seda ei voeta temalt vastu ja temast saab Teispoolsuses uks
kaotajatest." (3:85)
Ja nagu Ta veel on oelnud:
„Toesti, need, kes ei usu ja surevad uskmatutena - ka maatait kulda ei
voetaks nende uhegi kaest vastu, kui moni neist pakuks seda
lunarahaks. Nad saavad piinarikka karistuse osaliseks ja neil ei ole
uhtki abistajat." (3:91)
Voidakse kiisida: „Minu arvates on islam hea religioon, kuid kui ma
poordun islamisse, siis mu perekond, sobrad ja teised inimesed kiusavad
mind taga ja heidavad mu tile nalja. Kui ma ei poordu islamisse, kas ma
paasen siis ikkagi Paradiisi ja mind paastetakse Porgutulest?"
Vastuseks on see, mida Jumal eelmainitud varsis titles: „Ja see, kes otsib
religiooniks muud peale islami (Jumala tahtele allumise), seda ei voeta
temalt vastu ja temast saab Teispoolsuses uks kaotajatest."
Olles saatnud prohvet Muhammedi g§§ inimesi islamisse kutsuma, ei vota
Jumal neilt vastu enam uhtki teist religiooni peale islami. Jumal on meie
Looja ja Alalhoidja. Ta loi meile koik, mis Maa peal leidub. Koik onnistus
ja hea, mis meil on, on Temalt. Nii et kui keegi parast koike seda htilgab usu
Jumalasse, tema prohvet Muhammedi sHi voi tema religiooni, islamisse,
karistatakse teda selle eest teispoolsuses.
50
Tegelikult on meie loomise peamine pohjus iiksnes Jumala teenimine ja
Temale kuuletumine, nagu Jumal on Punas Koraanis oelnud (51 :56).
See elu, mida me tana elame, on vaga luhike. Uskmatud arvavad Viimsel
Kohtupaeval, et see elu, mida nad maa peal elasid, kestis vaid paeva voi osa
paevast, nagu Jumal on oelnud:
„Ta (Jumal) utleb: „Mitu aastat veetsite maa peal?" Nad utlevad: „Me
veetsime paeva voi osa paevast..."" (23:112-113)
Ja Ta on ka oelnud:
„Kas teie motlesite, et Me loime teid nalja tehes (ilma iihegi eesmargita)
ja et te ei poordu Meie juurde tagasi? Jumal on Korge, Toeline
Kuningas. Pole teist jumalust peale Tema ..." (23:115-116)
Elu teispoolsuses on toeline. See ei ole iiksnes hingeline, vaid ka fiiiisiline.
Me elame seal oma hingede ja kehadega. Vorreldes seda maailma
Teispoolsusega, titles Muhammed HI: {Selle maailma vaartus vorreldes
Teispoolsusega on nagu see, mille su sorm toob kaasa merest, kui sa
selle sinna sisse kastad ja siis valja votad.} [1] Teisisonu, selle maailma
vaartus vorreldes Teispoolsusega on nagu moned piisad vett vorreldes
merega.
Kuidas moslemiks saadakse?
Oeldes vaid veendunult: „Ldd ilddha Wallah, Muhammadur rasuulullah,"
poordub inimene islamisse ja temast saab moslem. See iitlus tahendab:
„Pole teist jumalust peale Jumala [2] ja Muhammed on Jumala
Sonumitooja (Prohvet)."
[1] Edastatud kogumikes „Sahih Moslem", hadith nr. 2858, ja „Musnad
Ahmad", hadith nr. 17560.
[2] Nagu juba varemalt mainitud sai, tahendab araabiakeelne sona „Allah"
Jumalat (iiks ja ainus toeline Jumal, kes loi kogu universumi). See sona
„Allah" on Jumala nimetus, mida kasutavad araabia keele konelejad, nii
araabia moslemid kui ka kristlased. Rohkemate iiksikasjade saamiseks sona
„Allah" kohta, vaadake III peatiiki alapeatiiki Usk Jumalasse viimast
paragrahvi.
51
Esimene osa: „Ei ole teist jumalust peale Jumala," tahendab, et ei ole oigust
teenida kedagi teist peale Jumala ja et Jumalal ei ole ei kaaslast ega ka
poega. Et olla moslem, tuleb ka:
■ Uskuda, et piiha Koraan on otsene sona Jumalalt ja Tema poolt
ilmutatud.
■ Uskuda, et Viimne Kohtupaev (Ulestousmispaev) on toeline ja saabub,
nagu Jumal
on Koraanis lubanud.
■ Votta islam oma religiooniks.
■ Ei tohi teenida kedagi ega midagi peale Jumala.
Prohvet Muhammed gsl titles: {Jumal on palju roomsam selle inimese
patukahetsuse tile, kes poordub Tema poole pattu kahetsedes, kui
tikskoik kes oleks (jargmises situatsioonis) - kaamliga konnumaal
ratsutades jookseb see tema juurest ara, kandes ta sooki ja jooki, nii et
ta kaotab igasuguse lootuse seda tagasi saada. Ta jouab puuni ja heidab
selle varju pikali (oodates surma), kuna on kaotanud igasuguse lootuse
oma kaamel tiles leida. Seejarel, selles olekus (depressioonis) olles, on
kaamel akitselt seal tema ees! Nii haarab ta looma paistest ja ja
htitiatab stigavast roomust: „Jumal, sa oled mu teener ja mina sinu
Issand!" Tema viga tuleb tema roomu suurusest.} [1]
— j
■
Utlus „ Pole teist jumalust peale Jumala ja Muhammed on Jumala
Sonumitooja (Prohvet)" kirjutatuna sissekaigu kohale.
[1] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2747, ja „Sahih Al-
Bukhari", hadith nr. 6309.
52
Millest raagib Koraan?
Koraan, viimane ilmutatud Jumala sona, on iga moslemi usu ja praktika
peamine allikas. See tegeleb koikide inimolendeid puudutavate teemadega:
tarkus, opetus, Jumala teenimine, aritehingud, seadused jne., kuid selle
pohiteemaks on suhe Jumala ja Tema poolt loodu vahel. Samal ajal tagab
Koraan juhtnoorid ja detailsed
opetused oiglase iihiskonna,
inimese kolbliku kaitumise ja
oiglusparase majandusliku
siisteemi kohta.
Tuleb markida, et Koraan
ilmutati Muhammedile £§1 just
araabia keeles. Nii ei ole
Koraani tolge, kas siis inglise
voi mones muus keeles, ei Koraan ega ka Koraani versioon, vaid koigest
Koraani tahenduse tolge. Koraan eksisteerib vaid araabia keeles, milles see
ilmutati.
Kes on prohvet Muhammed ££?
Muhammed HI siindis Mekas aastal 570. Kuna tema isa suri enne tema
siindi ja ema veidi parast seda, kasvatas Muhammedi ^ iiles tema onu, kes
kuulus austatud Kuraisi hoimu. Ta oli kirjaoskamatu - ta ei olnud voimeline
ei lugema ega kirjutama - ja ta jai selleks kuni surmani. Enne tema
prohvetlikku missiooni ei teadnud tema rahvas teadusest palju ja enamus
neist olid kirjaoskamatud. Taiskasvanuks sirgudes sai ta tuntuks kui tode
armastav, aus, usaldusvaarne, helde ja siiras mees. Ta oli nii usaldusvaarne,
et see sai tema huudnimeks (Usaldusvaarne) [1]. Muhammed 3§l oli vaga
usklik ja ta oli kaua oma iihiskonna dekadentsi ja ebajumalakummardamist
jalestanud.
Neljakiimne aastaselt sai Muhammed sil Ingel Gaabrieli kaudu oma esimese
ilmutuse Jumalalt. Ilmutused jatkusid kahekiimne kolme aasta jooksul ja
iihiselt tuntakse neid Koraanina.
[1] Edastatud kogumikus „Musnad Ahmad", hadith nr. 15078.
53
Prohvet Muhammedi -cM mosee Mediinas
Niipea, kui ta hakkas Koraanist raakima ja Jumala poolt talle ilmutatud tode
kuulutama, kannatas ta, nagu ka ta vaike grupp jargijaid, uskmatute
tagakiusamise all. Tagakiusamine muutus nii agedaks, et aastal 622 andis
Jumal neile kasu emigreeruda. See emigratsioon Mekast Mediina linna,
umbes 420 km pohja poole, tahistab moslemite kalendri algust.
Mone aasta parast oli Muhammedil ^ ja tema jargijatel voimalik Mekasse
tagasi poorduda, kus nad oma vaenlastele andestasid. Enne, kui Muhammed
^ kuuekiimne kolme aastaselt suri, oli suurem osa Araabia poolsaarest
moslemite kaes ja sajandi jooksul parast tema surma oli islam levinud
Hispaaniani laanes ja Hiinani idas. Muuhulgas olid islami kiire ja
rahumeelse leviku pohjusteks selle opetuse toemeelsus ja selgus. Islam
kutsub usku vaid iihte Jumalasse, kes on ainsana vaart teenimist.
Prohvet Muhammed Hi oli ideaalne naide ausast, oiglasest, heldest,
kaastundlikust, tode armastavast ja vaprast inimesest. Kuigi ta oli koigest
inimene, oli ta vaba koikidest oelatest iseloomujoontest ja puudles vaid
Jumala ja Teispoolsuses Tema poolt antava tasu poole. Veelgi enam,
koikides oma tegudes ja tehingutes oli ta alati Jumala suhtes tahelepanelik ja
jumalakartlik.
(Rohkema informatsiooni saamiseks prohvet Muhammedi iHI kohta, palun
kulastage Interneti-lehekulge www.islam-guide.com/muhammad)
54
Kuidas mojutas islami levik teaduse arengut?
Islam opetab inimest oma intelligentsi ja
tahelepanuvoimet kasutama. Mone aasta
jooksul peale islami leviku algust
puhkesid oitsele suured tsivilisatsioonid
ja ulikoolid. Ida ja laane ideede ja uute
ning vanade mottesuundade suntees toid
kaasa suured edusammud meditsiinis,
matemaatikas, fuusikas, astronoomias,
geograafias, arhitektuuris, kunstis,
kirjanduses ja ajaloos.Mitmed olulised
susteemid, nagu algebra, araabia numbrid ja nulli moiste (iilioluline
matemaatika edenemiseks), toodi
ASTROLAAB: Uks tahtsamaid teaduslikke instrumente, valja arendatud
moslemite poolt, mis oli Laanes laialdaselt kasutusel kuni lahiminevikuni.
^^Jj^Vj^itj
t-J &vii^&*l) ^^3i|£jjL ^ii'/^j-
w?&s\
.. ■:■
jdj&cm^^i # ^ [ fe
PILT: Moslemitest arstid omistasid suurt tahelepanu kirurgiale ja arendasid
mitmeid kirurgilisi instrumente, nagu on naha sellest vanast kasikirjast.
55
keskaegsesse Euroopasse moslemimaalimast. Keerulised instrumendid, mis
tegid voimalikuks keskaegse Euroopa avastusreisid, nagu naiteks astrolaab,
kvadrant ja head navigeerimiskaardid, tootati samuti valja moslemite poolt.
Mida usuvad moslemid Jeesuse kohta?
Moslemid peavad Jeesusest lugu ja austavad teda (rahu olgu temaga). Nad
peavad teda inimkonnale saadetud Jumala sonumitoojatest tiheks
suuremaks. Koraan kinnitab tema siindi neitsist ja Koraani tiks peattikk
kannab koguni pealkirja „Maryam" (Maarja). Koraan kirjeldab Jeesuse
siindi jargnevalt:
„Kui inglid titlesid: „Maarja, Jumal saadab sulle haid uudiseid Tema
Sonast („01e!"). Tema nimeks saab Messias Jeesus, Maarja poeg, keda
austatakse nii siinses elus kui ka Teispoolsuses ja tema on uks
lahedastest (Jumalale). Ta raagib inimestega oma hallist ja siis, kui ta
on juba taiskasvanu, ja ta on uks oiglaste seast." Ta (Maarja) ktisis:
„Mu Issand, kuidas ma voin saada lapse, kui tikski mees pole mind
puudutanud?" Ta (ingel) vastas: „Nii (saab see olema), Jumal loob seda,
mida soovib. Kui Ta on midagi otsustanud, titleb Ta ainult „01e!" ja see
on."" (3:45-46)
Jeesus siindis ime labi Jumala kasul, mille labi sai ka Aadam olema lausa
ilma vanemateta. Jumal on oelnud:
„T6esti, Jeesuse suhe Jumalaga on sama, mis Aadama suhe Jumalaga.
Ta loi tema tolmust ja siis titles talle: „01e!" ja ta sai olema." (3:59)
Oma prohvetliku missiooni jooksul saatis Jeesus korda mitmeid imesid.
Jumal utleb meile, et Jeesus titles:
„Ma olen tulnud teie juurde margiga teie Issandalt. Ma voolin teile
savist linnu kuju, ma hingan selle sisse ja Jumala loal saab sellest lind.
Ma tervendan pimedana stindinuid ja pidalitobiseid. Ja Jumala loal
aratan ma surnud ellu. Ja ma titlen teile, mida te oma majades soote ja
hoiate..." (3:49)
Moslemid usuvad, et Jeesust ei loodud risti. Jeesuse vaenlaste plaan oli ta
risti ltitia, kuid Jumal paastis ta ja tostis ta tiles Enda juurde. Uks teine mees
tehti Jeesuse sarnaseks, Jeesuse vaenlased votsid selle mehe ja loid ta risti,
arvates et see oli Jeesus. Jumal on oelnud:
56
„... Nad utlesid: „Me tapsime Messia Jeesuse, Maarja poja, Jumala
sonumitooja." Nad ei tapnud teda, ega loonud teda ka risti, vaid see nais
neile nii ..." (4:157)
Al-Aqsa mosee Jeruusalemmas.
Muhammed iH ega Jeesus ei tulnud muutma pohiopetust usust
Ainujumalasse, mille olid toonud varasemad prohvetid, vaid pigem tulid nad
seda kinnitama ja uuendama [1].
(Rohkema informatsiooni saamiseks Jeesuse kohta islamis, palun kulastage
Interneti-lehekulge www.islam-guide.com/jesus)
Mida titleb islam terrorismi kohta?
Islam, religioon halastusest, ei luba terrorismi. Jumal on Koraanis oelnud:
„Jumal ei keela teil naidata headust neile ja kohelda oiglaselt neid, kes
pole sodinud teiega religiooni parast, ega ajanud teid valja teie
kodudest. Jumal armastab neid, kes on oiglaseid." (60:8)
Prohvet Muhammed ^ keelas soduritel tappa naisi ja lapsi [2] ja ta andis
neile nou: {... Arge reetke, liialdage ega tapke vastsiindinud last ...} [3]
[1] Moslemid usuvad, et Jumal ilmutas Jeesusele puna raamatu, mida
nimetatakse „Inziil" ja mille moningad osad voivad olla alles Jumala
opetustes Jeesusele Uues Testamendis. Kuid see ei tahenda, et moslemid
usuvad Piiblisse sellisel kujul, nagu see tanapaeval kattesaadav on, kuna
tegu ei ole Jumala poolt ilmutatud originaalpiihakirjaga. Piibli raamatuid on
muudetud, nendes on tehtud lisandusi ja karpimisi. Seda on oelnud ka
komitee, kelle ulesandeks oli „Puha Piibli (umbertootatud
57
standardversiooni)" iile vaatamine. Komitee koosnes kolmekumne kahest
opetlasest liikmest. Nad kinnitasid viiekiimnest esindajast koosneva
koostood tegeva usulahkude nouandva kogu arvustused ja soovitused.
Komitee titles „Piiha Piibli (umbertootatud standardversiooni)"
sissejuhatuses, Ik. 4: „Mones kohas on ilmne, et tekst on kannatanud
ulekantuse all, kuid iikski versioon ei taga rahuldavat taastamist voimaldavat
materjali. Siin voib vaid jargida kompetentsete opetlaste parimaid
hinnanguid kui koige toenaolisemat originaalteksti taastamise vahendit."
Komitee titles ka eessonas, lk.3: „On lisatud markuseid, mis viitavad
olulistele korvalekalletele, lisamistele ja valjajatmistele vanades raamatutes
(Mt 9:34; Mk 3:16; 7:4; Lk 24:32,51 jne.)." Rohkema informatsiooni
saamiseks Piibli muutmise kohta, palun kiilastage Interneti-lehekiilge
www.islam-guide.com/bible
[2] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 1744, ja „Sahih Al-
Bukhari", hadith nr. 3015.
[3] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 1731, ja „At-Tirmizi",
hadith nr. 1408.
Ja ta titles ka {Kes on tapnud moslemitega lepingut pidava inimese, ei
saa tundma Paradiisi lohna, kuigi see lohn levib neljakiimne aasta tee
kaugusele.} [1]
Samuti keelas prohvet Muhammed ^ tulega karistamise [2].
Kord loetles ta morva olemaks teisel kohal peamistest pattudest [3] ja ta
koguni hoiatas, et: {Esimesed juhtumid, mida inimeste vahel Viimsel
Kohtupaeval lahendatakse, on verevalamised. [4]} [5]
Moslemeid julgustatakse olema head loomade vastu ja neile mitte haiget
tegema. Kord titles prohvet Muhammed siS: {Uht naist karistati, kuna ta
hoidis kassi vangistuses nii kaua, kuni see suri. Selle pohjal maarati ta
Porgusse. Ajal, mil ta kassi vangistuses hoidis, ei andnud ta kassile ei
siiiia ega juua ega vabastanud teda, et see voiks siiiia maa peal elavaid
putukaid.} [6]
Ta titles ka, et iiks mees andis vaga janusele koerale juua, nii et Jumal
andestas tema patud selle teo eest. Prohvetilt sll kiisiti: „S6numitooja, kas
meile tasutakse loomade vastu tiles naidatud headuse eest?" Ta vastas:
{Tasu on iga elus looma ja inimese vastu tiles naidatud headuse eest.}
[7]
Lisaks sellele, vottes loomalt elu toiduks, on moslemid kohustatud tegema
seda viisil, mis pohjustab vahimal voimalikul maaral hirmu ja kannatusi.
58
Prohvet Muhammed iH titles: {Kui te veristate looma, tehke seda parimal
moel. Teritage oma nuga looma kannatuste vahendamiseks.} [8]
[1] Edastatud kogumikes „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 3166, ja „Ibn
Majah", hadith nr. 2686.
[2] Edastatud kogumikus „Abu-Dawud", hadith nr. 2675.
[3] Edastatud kogumikes „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 6871, ja „Sahih
Muslim", hadith nr. 88.
[4] See tahendab tapmist ja vigastamist.
[5] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 1678, ja „Sahih Al-
Bukhari", hadith nr. 6533.
[6] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2242, ja „Sahih Al-
Bukhari", hadith nr. 2365.
[7] Muhammedi ^ utlus on mainitud detailsemalt lehekiiljel 50. Edastatud
kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2244, ja „Sahih Al-Bukhari", hadith
nr. 2466.
[8] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 1955, ja „At-Tirmizi",
hadith nr. 1409.
Selle ja teiste islamialaste tekstide valguses on islami ja moslemite
seisukohalt kaitsetute tsiviilisikute sudametes kabuhirmu ohutamine, ehitiste
ja vara laialulatuslik havitamine, suiitute inimeste, naiste ja laste
pommitamine ja sandistamine, koik keelatud ja jalestusvaarsed teod.
Moslemid jargivad rahu, halastuse ja andestuse religiooni ja suuremal
enamusel ei ole mingit pistmist nende vagivaldsete siindmustega, mida
moned on moslemitega seostanud. Kui moslemist indiviid sooritab
terrorismiakti, on see inimene siiiidi islamiseaduste rikkumises.
Inimoigused ja oiglus islamis
Islam tagab inimesele palju oigusi. Jarnevad on moned neist inimoigustest,
mida islam kaitseb.
Koikide islami riigi kodanike elu ja vara peetakse piihaks olenemata sellest,
kas isik on moslem voi mitte. Islam kaitseb ka au. Nii ei ole islamis teiste
solvamine ja nende iile nalja tegemine lubatud. Prohvet Muhammed ^
titles: {Toesti, teie veri, teie vara ja teie au on vaaramatud.} [1]
Rassism ei ole islamis lubatud, kuna Koraan raagib inimestevahelisest
vordsusest jarnevate sonadega:
59
„Teie, inimesed, toesti, Me loime teid meesteks ja naisteks, tegime teid
hoimudeks ja rahvasteks, et teie tiksteist tundma opiksite, sest koige
auvaarsem teie seas on Jumala
meelest see, kes on koige vagam.
Toesti, Jumal on Teadja ja Tundja.
(49:13)
Islam hiilgab idee indiviidide voi
rahvuste eelistamisest nende rikkuse,
voimu voi rassi tottu. Jumal loi
inimolendid vordvaarsetena, nad on
eristatavad vaid usu ja vagaduse
alusel. [2]
[1] Edastatud kogumikes „Sahih Al-
Bukhari", hadith nr. 1739, ja „Musnad
Ahmad", hadith nr. 2037.
[2] Vaga inimene on usklik, kes hoiab end igasugustest pattudest, sooritab
koiki haid tegusid, mida Jumal meilt nouab, ning kardab ja armastab
Jumalat.
Prohvet Muhammed zsl titles: {Inimkond, teie Jumal on tiks ja teie esiisa
(Aadam) on uks. Araablane pole parem mittearaablasest ja
mittearaablane pole parem araablasest ja punanahkne (st kergelt
punaka-roosaka varvusega, valge) inimene pole parem mustanahalisest
inimesest ja mustanahaline inimene pole parem punanahksest inimesest
[1], valja arvatud vagaduses.} [2]
Uks peamisi probleeme, millega inimkond tanapaeval kokku puutub, on
rassism. Arenenud maailm voib saata inimese kuule, kuid ei suuda takistada
inimest oma kaaskodanikku vihkamast ja tema vastu voitlemast. Prohvet
Muhammedi ^ paevadest alates on islam taganud elava naite sellest, kuidas
rassismile punkt panna. Iga-aastane palverannak (hadz) Mekasse naitab
koikide rasside ja rahvuste toelist islamlikku vennaskonda, kui ligikaudu
kaks miljonit moslemit iile kogu maailma tulevad Mekasse palverannakut
sooritama.
Islam on religioon oiglusest. Jumal on oelnud:
„Toesti, Jumal kasib teil anda vara tagasi neile, kellele see kuulub, ja
kui teie moistate kohut inimeste tile, tehke seda oiglaselt..." (4:58)
Ja Ta on ka oelnud:
60
„... Ja kaituge oiglaselt. Toesti, Jumal armastab neid, kes on oiglased."
(49:9)
[1] Selles prohvetlikus utilises mainitud varvid on vaid naked. Tahendus
peitub selles, et islands ei ole keegi teisest oma nahavarvi tottu parem, olgu
see siis valge, must, punane voi moni muu varv.
[2] Edastatud kogumikus „Musnad Ahmad", hadith nr. 22978.
Me peaksime olema oiglased isegi nende vastu, keda vihkame, kuna Jumal
on oelnud:
„... Ja arge laske teiste vihal hoida teil oiglusest eemale. Olge oiglased -
see on vagadusele lahemal ..." (5:8)
Prohvet Muhammed m£ titles: {Inimkond, hoiduge ebaoigluse eest [1],
sest ebaoiglus on Viimsel Kohtupaeval pimedus.} [2]
Ja need, kes pole saanud oma oigusi (st. mida neil on oigus nouda) selles
elus, need saavad need Viimsel Kohtupaeval, kuna Prohvet 3§l titles:
„Viimsel Kohtupaeval antakse oigused neile, kellele oldi volgu (ja
iilekohus heastatakse)..." [3]
Milline on naise staatus islamis?
Islam naeb naist, olgu ta siis vallaline voi abielus, kui indiviidi, kellel on
oma oigused, kaasa arvatud oigus omada ja jagada oma vara ja sissetulekut,
ilma kellegi eestkosteta (olgu siis tegu isa, abikaasa voi kellegi
kolmandaga). Tal on oigus osta ja
miiiia, teha kingitusi ja anda raha
heategevuseks ning ta voib kulutada
oma raha nagu soovib. Abielu
kaasavara antakse peigmehe poolt
pruudile isiklikuks kasutamiseks ja ta
hoiab pigem alles oma perekonnanime,
kui votab abikaasa oma. Islam
julgustab meest oma naist hasti
kohtlema, kuna Muhammed S§1 on
oelnud: {Parimad teie hulgast on need, kes on parimad oma naiste
vastu.} [4]
[1] st. teiste ahistamine, ebaoiglane voi iilekohtune kaitumine teiste suhtes.
[2] Edastatud kogumikes „Musnad Ahmad", hadith nr. 5798, ja „Sahih Al-
Bukhari", hadith nr. 2447.
61
[3] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2582, ja „Musnad
Ahmad", hadith nr. 7163.
[4] Edastatud kogumikes „Ibn Majah", hadith nr. 1978, ja „At-Tirmizi",
hadith nr. 3895.
Emad on islamis korgelt austatud. Islam soovitab kohelda neid parimal
moel. Kord tuli tiks mees prohvet Muhammedi sil juurde ja titles:
„Jumala sonumitooja! Kes inimeste hulgast on koige rohkem minu head
seltskonda vaart?" Prohvet gsl vastas: {Sinu ema.} Mees ktisis:
„Seejarel kes?" Prohvet ^ vastas: {Siis sinu ema.} Mees ktisis jalle:
„Seejarel kes?" Prohvet ^ vastas: {Siis sinu ema.} Mees ktisis veel:
„Seejarel kes?" Prohvet ^ vastas: {Siis sinu isa.} [1]
(Rohkema informatsiooni saamiseks naiste kohta islamis, palun kulastage
Interneti-lehekulge www.islam-guide.com/women)
Perekond islamis
Perekond, mis on tsivilisatsiooni pohiiiksus, on praegu lagunemas. Islami
perekonnasusteem loob tasakaalu mehe, naise, laste ja sugulaste oiguste
vahel. See toetab omakasupuudmatut kaitumist, lahkust ja armastust hasti
organiseetud perekonnasusteemi raames. Stabilise perekonnaiiksuse poolt
pakutav rahu ja turvalisus on korgelt vaartustatud ja seda peetakse
perekonnaliikmete hingelise kasvamise tagamiseks hadavajalikuks.
Harmooniline sotsiaalne kord luuakse sugulaste olemasolu ja laste
hindamisega.
Kuidas kohtlevad moslemid vanureid?
Islamimaailmas leidub harva „vanadekodusid". Vanemate eest hoolitsemise
pingutust nende elu koige raskemal ajal peetakse auks ja onnistuseks ning
voimaluseks suuresti hingeliselt kasvada. Islamis ei piisa sellest, kui me oma
vanemate eest vaid palvetame, me peame kaituma nende suhtes piiritu
kaastundlikkusega, pidades meeles, et kui me olime abitud lapsed, eelistasid
nemad meid endile. Emadele langeb osaks eriline austus. Kui moslemi
vanemad jaavad vanaks, koheldakse neid armuliselt, headuse ja
omakasupuiidmatusega.
[1] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2548, ja „Sahih Al-
Bukhari", hadith nr. 5971.
62
Islamis on vanemate teenimine kohustusena teisel kohal peale palvet ja
nende oigus on meilt seda oodata. Polastusvaarseks peetakse valjendada
arritust kui ilma nende endi siiiita muutub vanadus problemaatiliseks.
Jumal on oelnud:
„Sinu Issand on maaranud: „Arge kummardage kedagi peale Tenia;
ning argu teil kunagi jaagu vajaka headusest teie isade ja emade vastu:
kui tiks neist voi molemad peaksid sinu korval vanaks saama, ara title
neile (halba sona, isegi mitte) „Ah!" ega kohtle neid karmilt, vaid
poordu nende poole vaid viisakate sonadega. Ning halastusest langeta
nende jaoks alandlikkuse tiib ja title: „Mu Issand, halasta nende
molema peale, sest nemad kasvatasid mind, kui olin vaike."" (17:23-24)
Mis on islami viis tugisammast?
Islami viis tugisammast on moslemi elu aluseks. Nendeks on usutunnistus,
palve, zakaati andmine (toetus puudust kannatavatele), ramadaanikuu ajal
paastumine ja kord elus palverannak Mekasse neile, kes on selleks
fuiisiliselt ja materiaalselt voimelised.
1) Usutunnistus:
Usutunnistus tahendab „Laa ilddha illallah, Muhammadur rasuulullah"
veendunult utlemist. See iitlus tahendab: „Ei ole teist jumalust peale
Jumala (Allah) [1], ja Muhammed on Jumala Sonumitooja (Prohvet)."
Esimene osa: „Ei ole teist jumalust peale Jumala," tahendab, et ei ole oigust
teenida kedagi teist peale Jumala ja et Jumalal ei ole ei kaaslast ega ka
poega. Seda usutunnistust nimetatakse sahaada - lihtne vormel, mida peaks
iitlema veendunult selleks, et islamisse poorduda (nagu selgitatud III peatiiki
alapeatiikis Kuidas moslemiks saadakse?). Usutunnistus on islami
tugisammastest koige olulisem.
[1] Rohkemate uksiasjade saamiseks sona „ Allah" kohta, vaadake palun
viimast loiku III peatiiki alapeatiikis Usk Jumalasse.
63
2) Palve:
Moslemid sooritavad viis palvet paevas. Iga palve sooritamine votab aega
vaid moned minutid. Palve on islamis otsene uhendus uskliku ja Jumala
vahel. Jumala ja Tema kummardaja vahel ei ole mingeid vahendajaid.
Palves tunneb inimene sisemist roomu, rahu ja lohutust ning et Jumal on
temaga rahul. Prohvet Muhammed tlm titles: {Bilal, kutsu (inimesi) palvele,
et leiaksime sellest lohutust.} [1] Bilal oli iiks Muhammedi 3S kaaslasi,
kelle ulesandeks oli inimesi palvele kutsuda.
Palveid sooritatakse koidikul, keskpaeval, parastlounal, paikeseloojangul ja
oosel. Moslem voib palvetada peaaegu igal pool, nagu naiteks poldudel,
kontorites, tehastes voi ulikoolides.
(Rohkema informatsiooni saamiseks palve kohta islamis, palun kulastage
Interneti-lehekulge www.islam-guide.com/prayer) [2]
3) Zakaati andmine (toetus puudust kannatavatele):
Koik kuulub Jumalale ja seega on rikkus koigest inimeste hoolde usaldatud.
Sona „zakaat" alguparane tahendus on nii „puhastus" kui ka „kasv". Zakaati
andmine tahendab „maaratud protsendi andmist teatud varadelt teatud
klassidesse kuuluvatele puudust kannatavatele inimestele". Kulla, hobeda ja
sularahafondide pealt, mis on uletanud umbkaudu 85-grammise
kullakogusega vordse summa ja mida on hoitud omandis iihe kuuaasta
jooksul, on kohustuslik maksta 2,5
protsenti. Me puhastame oma vara, pannes
korvale vaikese osa neile, kes seda
vajavad. Ja nagu taimede karpimise puhul,
tasakaalustab ja edendab ka see karpimine
uut kasvu.
Inimene voib anda ka vabatahtlikku almust
voi raha heategevuseks nii palju kui
soovib.
[1] Edastatud kogumikes „Abu-Dawud", hadith nr. 4985, ja „Musnad
Ahmad", hadith nr. 22578.
[2] Voi vaadake raamatut pealkirjaga „A guide to prayer in islam", M. A. K.
Saqib. Eksemplari saamiseks kulastage palun ulalmainitud Interneti-
lehekulge.
64
4) Ramadaanikuul paastumine:
Igal aastal ramadaanikuul [1] paastub moslem koidikust paikeseloojanguni,
hoidudes soogist, joogistja seksuaalsuhetest.
Kuigi paast on tervisele kasulik, peetakse seda
pohiliselt vaimse enesepuhastuse meetodiks.
Loigates end ara maistest mugavustest, isegi
liihikeseks ajaks, saavutab paastuv inimene
toelise kaastunde nalgivate inimeste vastu ja ka
juurdekasvu oma vaimses elus.
5) Palverannak Mekasse:
Iga-aastane palverannak (hadz) Mekasse on kohustuslik kord elus neile, kes
on selle sooritamiseks fiiusiliselt ja majandulsikult voimelised. Ligikaudu
kaks miljonit inimest tulevad igal aastal koigist maailma nurkadest Mekasse
kokku.
Palverandurid palvetamas Meka Suures (Haram) Mosees. Selles mosees asub Kaaba
(must ehitis pildil), mille poole moslemid kogu maailmas palvetades naoga seisavad.
Kaaba on Jumala teenimise koht, mille Jumal lasi prohvet Aabrahamil ja prohvet
Ismaelil ehitada.
[1] Ramadaanikuu on islamikalendri (mis on kuukalender, mitte
paikesekalender) iiheksas kuu.
Kuigi Meka on alati kulastajaid tais, sooritatakse iga-aastane hadz
islamikalendri kaheteistkumnendal kuul. Meessoost palverandurid kannavad
65
erilisi lihtsaid riideid, mis eemaldavad klassi- ja kultuurierinevused, nii et
koik seisavad Jumala ees vordsetena.
Hadzi riitused sisaldavad seitsmekordset Kaaba timber kondimist ja
seitsmekordset kondi Safa ja Marwa kiingaste vahel, nagu seda tegi Hazar
vett otsides. Seejarel seisavad palverandurid koos Arafati mael [1] ja
paluvad Jumalalt, mida iganes soovivad ning eelkoige muidugi Tema
andestust - seda peetakse Viimse Kohtupaeva eelvaateks.
Hadzi loppu tahistab pidustus Eid Al-Adha, mida tahistatakse palvetega. See
ja Eid Al-Fitr, ramadaanikuu paastu loppu tahistav pidupaev, on
moslemikalendri kaks iga-aastast pidustust.
(Rohkema informatsiooni saamiseks islami viie samba kohta, palun
kulastage Interneti-lehekulge www.islam-guide.com/pillars)
Islam Eestis
Ajalooliselt joudis islam Eestisse tatarlaste kaudu. Esimene suurem islami
kogukond tekkis Eestis parast Eesti- ja Liivimaa liitmist Vene tsaaririigi
koosseisu 1721. aastal.
Esimene islami kogudus registreeriti ametlikult 1928. aastal Narvas (Narva
Muhamedi Kogudus). Teine islami kogudus registreeriti 1939. aastal
Tallinnas (Tallinna Muhamedi Usuiihing).
1940. aastal keelustas Noukogude voim islami koguduste tegevuse, jatkati
mitteametlikult - viidi labi palvusi, jargiti usukombeid ning tahistati
usupiihi. 1988. aastal registreeriti Tatari Kultuuri Selts ning aasta hiljem
alustati islami koguduse taasasutamisega, mis taasregistreeriti 1990. a. Eesti
Islami Kogudusena. 1995. a. eraldus Eesti Muhameedlaste Sunniitide
Kogudus.
Kaesoleval ajal on Eesti moslemid peamiselt tatarlased, aserbaidzaanid,
kasahhid ja usbekid, kuid ullatavalt joudsalt kasvab ka „isehakanud"
moslemite arv. Kullap peale nii kaua kestnud noukogude terrorit tunnetavad
inimesed niiiid tiihjust oma hinges ja otsivad selle taiteks tode.
[1] Piirkod, mis asub ligikaudu 25. kilomeetri kaugusel Mekast.
66
Rohkem informatsiooni islami kohta
Kui soovite islami kohta rohkem informatsiooni voi kui teil on kusimusi voi
kommentaare, voi soovite seda raamatut mones teises keeles lugeda, palun
kulastage raamatu Interneti-lehekiilge:
www.islam-guide.com
Kui soovite seda raamatut eesti keeles netis lugeda, siis kulastage:
www.islam-guide.com/ee
Rohkem informatsiooni islami kohta eesti keeles
www.islam.pri.ee
www.islamic-invitation.com
Kui soovite islami kohta kiisida eesti keeles, kirjutage aadressil:
info @islam.pri. ee
67
Kasutatud kirjandus
Ahrens, C. Donald. 1988. Meteorology Today (3. valjaanne) (Meteoroloogia
tana) St. Paul, West Publishing Company.
Anderson, Ralph K. ja teised. 1978. The Use of Satellite Pictures in Weather
Analysis and Forecasting. (Satelliitpiltide kasutus ilma analiiusimisel ning
ennustamisel) Geneva, Secretarial of the World Meteorological
Organization.
Anthes, Richard A., John J. Cahir, Alistair B. Fraser, ja Hans A. Panofsky.
1981. The Atmosphere (Atmosfaar) (3. valjaanne). Columbus, Charles E.
Merrill Publishing Company.
Barker, Kenneth ja teised. 1985. The NIV Study Bible, New International
Version. (Piibel - Uus Rahvusvaheline Versioon) Grand Rapids, Michigan,
Zondervan Publishing House.
Bodin, Svante. 1978. Weather and Climate. (Ilm ja kliima) Poole, Dorest,
Blandford Press Ltd.
Cailleux, Andre'. 1968. Anatomy of the Earth. (Maa anatoomia) London,
World University Library.
Couper, Heather ja Nigel Henbest. 1995. The Space Atlas. (Kosmoseatlas)
London, Dorling Kindersley Limited.
Davis, Richard A., Jr. 1972. Principles of Oceanography. (Okeanograafia
pohimotted) Don Mills, Ontario, Addison- Wesley Publishing Company.
Douglas, J. D. ja Merrill C. Tenney. 1989. NIV Compact Dictionary of the
Bible. (Uue Rahvusvahelise Versiooni Piibli vaike sonaraamat) Grand
Rapids, Michigan, Zondervan Publishing House.
Elder, Danny and John Pernetta. 1991. Oceans. (Ookeanid) London,
Mitchell Beazley Publishers.
Famighetti, Robert. 1996. The World Almanac and Book of Facts (Maailma
almanah ja faktiraamat) 1996. Mahwah, New Jersey, World Almanac
Books.
Gross, M. Grant. 1993. Oceanography, a View of Earth (Okeanograafia,
vaade Maale) (6. valjaanne). Englewood Cliffs, Prentice-Hall, Inc.
68
Hickman, Cleveland P. ja teised. 1979. Integrated Principles of Zoology.
(Zooloogia uldised pohimotted) (6. valjaanne) St. Louis, The C. V. Mosby
Company.
Al-Hilali, Muhammad T. ja Muhammad M. Khan. 1994. Interpretation of
the Meanings of the Noble Qur'an in the English Language (Piiha Koraani
tahenduse tolge inglise keelde) (4. parandatud valjaanne). Riyadh, Maktaba
Dar-us-Salam.
The Holy Bible, Containing the Old and New Testaments (Piiha Piibel, Uue
ja Vana Testamendiga) (parandatud standardvaljaanne). 1971. New York,
William Collins Sons & Co., Ltd.
Ibn Hesham, Abdul-Malek. Al-Serah Al-Nabaweyyah. (Prohveti elulugu)
Beirut, Dar El-Marefah.
The Islamic Affairs Department, The Embassy of Saudi Arabia,
Washington, DC. 1989.
Understanding Islam and the Moslems. (Islami ja moslemite moistmiseks)
Washington, DC, The Islamic Affairs Department, The Embassy of Saudi
Arabia.
Kuenen, H. 1960. Marine Geology. (Mere geoloogia) New York, John
Wiley & Sons, Inc.
Leeson, C. R.; ja T. S. Leeson. 1981. Histology (Histoloogia) (4. valjaanne).
Philadelphia, W. B. Saunders Company.
Ludlam, F. H. 1980. Clouds and Storms. (Pilved ja tormid) London, The
Pennsylvania State University Press.
Makky, Ahmad A. ja teised. 1993. Ee'jaz Al-Qur'an Al-Kareem Fee Wasf
Anwa' Al-Riyah, Al-Sohob, Al-Matar. Makkah, Commission on Scientific
Signs of the Qur'an and Sunnah.
Miller, Albert ja Jack C. Thompson. 1975. Elements of Meteorology
(Meteoroloogiast) (2. valjaanne). Columbus, Charles E. Merrill Publishing
Company.
Moore, Keith L., E. Marshall Johnson, T. V. N. Persaud, Gerald C.
Goeringer, Abdul-Majeed A. Zindani ja Mustafa A. Ahmed. 1992. Human
Development as Described in the Qur'an and Sunnah. (Inimloote arengust,
nagu seda on kirjeldatud Koraanis ja Sunnas) Makkah, Commission on
Scientific Signs of the Qur'an and Sunnah.
69
Moore, Keith L., A. A. Zindani ja teised. 1987. Al-e'jaz Al-Elmy Fee Al-
Naseyah (Teaduslikud imed lauba all). Makkah, Commission on Scientific
Signs of the Qur'an and Sunnah.
Moore, Keith L. 1983. The Developing Human, Clinically Oriented
Embryology, With Islamic Additions (Arenev inimene, kliiniline
embruoloogia lisanditega islamist) (3. valjaanne). Jeddah, Dar Al-Qiblah.
Moore, Keith L. ja T. V. N. Persaud. 1993. The Developing Human,
Clinically Oriented Embryology (Arenev inimene, kliiniline embruoloogia)
(5. valjaanne). Philadelphia, W. B. Saunders Company.
El-Naggar, Z. R. 1991. The Geological Concept of Mountains in the Qur'an
(Magede geoloogiline ehitus Koraanis) (1. valjaanne). Herndon,
International Institute of Islamic Thought.
Neufeldt, V. 1994. Webster's New World Dictionary (Websteri uus
maailmasonaraamat) (3. valjaanne). New York, Prentice Hall.
The New Encyclopaedia Britannica. (Uus Encyclopaedia Britannica) 1981
(15. valjaanne). Chicago, Encyclopaedia Britannica, Inc.
Noback, Charles R., N. L. Strominger ja R. J. Demarest. 1991. The Human
Nervous System, Introduction and Review (Inimese narvisusteem,
sissejuhatus ja kordamine) (4. valjaanne). Philadelphia, Lea & Febiger.
Ostrogorsky, George. 1969. History of the Byzantine State. (Butsantsi riigi
ajalugu) Saksa keelest tolkinud Joan Hussey (parandatud valjaanne). New
Brunswick, Rutgers University Press.
Press, Frank ja Raymond Siever. 1982. Earth (Maa) (3. valjaanne). San
Francisco, W. H. Freeman and Company.
Ross, W. D. ja teised. 1963. The Works of Aristotle Translated into English:
Meteorologica. (Aristotelese teosed tolgitud inglise keelde: Meteorologica)
Vol. 3. London, Oxford University Press.
Scorer, Richard ja Harry Wexler. 1963. A Colour Guide to Clouds.
(Varviline pilvejuht) Robert Maxwell.
Seeds, Michael A. 1981. Horizons, Exploring the Universe. (Horisondid,
universumit uurides) Belmont, Wadsworth Publishing Company.
70
Seeley, Rod R., Trent D. Stephens ja Philip Tate. 1996. Essentials of
Anatomy & Physiology (Elementaarne anatoomiast ja fusioloogiast) (2.
valjaanne). St. Louis, Mosby-Year Book, Inc.
Sykes, Percy. 1963. History of Persia (Parsia ajalugu) (3. valjaanne).
London, Macmillan & CO Ltd.
Tarbuck, Edward J. ja Frederick K. Lutgens. 1982. Earth Science (Teadus
Maast) (3. valjaanne). Columbus, Charles E. Merrill Publishing Company.
Thurman, Harold V. 1988. Introductory Oceanography (Sissejuhatus
okeanograafiasse) (5. valjaanne). Columbus, Merrill Publishing Company.
Weinberg, Steven. 1984. The First Three Minutes, a Modern View of the
Origin of the Universe (Esimesed kolm minutit, modernne vaade universumi
algusesse) (5. trukk). New York, Bantam Books.
Al-Zarkashy, Badr Al-Deen. 1990. Al-Borhan Fee Oloom Al-Qur'an (1.
valjaanne). Beirut, Dar El-Marefah.
Zindani, A. A. This Is the Truth (See on tode) (videokassett). Makkah,
Commission on Scientific Signs of the Qur'an and Sunnah.
Hadith 'ide nummerdamine:
Raamatus pohineb hadith'ide [1] nummerdamine jargneval:
■ „Sahih Muslim": vastavalt Muhammad F. Abdul-Baqy nummerdamisele.
■ „Sahih Al-Bukhari": vastavalt Fath Al- Bari nummerdamisele.
■ „At-Tirmizi": vastavalt Ahmad Shaker nummerdamisele.
■ „Musnad Ahmad": vastavalt Dar Ehya' Al-Torath Al-Araby
nummerdamisele, Beirut.
■ „Muwatta' Malek": vastavalt Muwatta' Malek nummerdamisele.
■ „Abu-Dawud": vastavalt Muhammad Muhyi Al-Deen Abdul-Hamid
nummerdamisele.
■ „Ibn Majah": vastavalt Muhammad F. Abdul-Baqy nummerdamisele.
■ „A1-Darimiy": vastavalt Khalid Al-Saba Al-Alamy ja Fawwaz Ahmad
Zamarly nummerdamisele.
[1] Hadith on prohvet Muhammedi Sli (saws) kaaslaste poolt
usaldusvaarselt edastatud jutustus sellest, mida prohvet titles, tegi voi heaks
kiitis.
71
Live Music Archive
Librivox Free Audio
Metropolitan Museum
Cleveland Museum of Art
Internet Arcade
Console Living Room
Books to Borrow
Open Library
TV News
Understanding 9/11